Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Alles see oli, kui uute gassibusside keskkonnasäästlikkuse üle rõõmust käsi kokku lõime – kas nüüdseks on nad ajale jalgu jäämas? Tartu LV

2019. aastast linnaliinidel vurama hakkavate busside osas on raudkindel see, et bensiini ja diisli juurde enam tagasi ei pöörduta. On aga maagaasile veelgi ökoloogilisemaid alternatiive?

Kuigi praegu ühistranspordisõpru sõidutava Sebega sai lepingut kahe aasta võrra pikendatud, ei ole seejärel enam pääsu uuest riigihankest, mis määrab linnaliikluse tuleviku aastani 2029. „Me näeme endiselt, et kümme aastat on kõige mõistlikum ja optimaalsem aeg,“ vastas reformierakondlasest abilinnapea Valvo Semilarski ettepanekule kaaluda lühemat perioodi. Vähemalt kümmet aastat on tema sõnul meile soovitanud ka partnerlinnad Växjö Rootsist ja Bergen Norrast.

Pikkust juurde

Semilarski hinnangul kuulutatakse hange välja eeldatavalt novembri alguses ja esimesi tulemusi võiks oodata jaanuari keskpaigaks. „Nagu viimased riigihanked üle Eesti, võtame kas või Pärnu ja Võru, on näidanud, siis vaidemomente on üles kerkinud. Võib juhtuda, et ka see periood pikeneb, asutakse läbi rääkima ja vaidlema,“ hoiatas ta samas.

Semilarski kinnitas, et tulevast aastast linna vallutavatest gaasibussidest enam sammu tagasi ei tehta. „Välistatud on diisel- ja bensiinibussid, küll on võimalik pakkuda keskkonnasäästlikumaid variante, nimetagem näiteks elektribusse,“ lausus ta.

IRLi fraktsiooni esimehe Jüri Kõre hinnangul kaasneb hankega aga olukord, kus liinivõrk on kogu perioodiks kinni löödud, mistõttu pole võimalustki seda tarbijasõbralikumaks muuta. „Paljud inimesed, mina kaasa arvatud, sõidavad autoga selle tõttu, et busside liikumissagedus on väga harv ja liinid ei ole neile sobivad,“ selgitas ta.

Hankes on ette nähtud 45 kaheteist- ja 19 kaheksateistmeetrist lõõtsbussi, mis peaks kitsaskohti liiklussageduses ja mahutavuses leevendama. „Võrreldes tänaste üheksa-, kaheteist- ja viieteistmeetriste bussidega peaks olema oluliselt parem mahutavuse võimalus ja kindlasti saame ka olulisi tulemusi liinivõrgu analüüsist, mida saaksime käsitleda just nimelt liinide kulgemises ja täituvuses,“ sõnas ta.

Kõre fraktsioonikaaslase Peeter Laursoni väitel paneks kava arengu aastateks lukku maagaasi peale, kuid mingit osa busse võiks ju edasi viia ka vesinik. „Tahame ju olla innovaatilised,“ põhjendas ta.

Neljakordne vahe

Semilarski sõnul jääb vesinikubusside hind praegu 800 000 euro kanti, samas kui gaasibussid saab kätte 200 000 – 250 000 euro eest. „Üritame ikkagi jääda realistlikku suunda majandusliku poole pealt ja selles valguses me arvame, et ka sada protsenti gaasibusse ühistranspordis jätab igati suure ökoloogilise rohelise jalajälje Eesti ruumi,“ lisas ta, rõhutades siiski, et alati on pakkujal võimalik välja käia veelgi uudsemaid tehnoloogiaid. „Kõik pakkumised on teretulnud, küll ei anna see kahjuks lisaboonust.“

Sotsist linnamajanduskomisjoni esimees Kadri Leetmaa meenutas, et komisjonis on tavaks ütlemine, et Tartu ühistransport on hea siis, kui seda hakkab kasutama volinik ja Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp. „Liinivõrku võib muuta, küll aga pannakse lukku mingite võimalike muutuste piiridega liinikilomeetrite hulk,“ lubas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 02/11/2016 21:22:01



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18015193939209