Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eksmeeri sunnitakse varastama! Just nii kõlab üle pika aja kodulinna külastanud Andrus Ansipi põhisõnum siinsele publikule – Euroopa Komisjoni asepresident avaldab nördimust puuduliku ühise avaliku andmepanga puudumise üle, kus legaalselt ei saa soovitud filmigi alla tõmmata.

Konkreetne vargusele sundiv juhus sattus Ansipi ellu, kui tekkis soov laadida alla film „Chariots of fire“, kuna olümpiamängude teemalaul nii tema kui kümnete tuhandete teiste ilmakodanike huvi äratas. Google ei andnud esimese kolme lehe peale ühtegi seaduslikku võimalust filmi vaatamiseks. „Ja normaalne inimene üle esimese Google’i lehe üldse ei kliki,“ raius tippametnik.

Otsi vigaseks

Samas ei jätnud mees jonni ning vaatas läbi suisa kümme otsingumootori pakutud vastet ja ikkagi ei leidunud ühtegi legaalset lehte filmi vaatamiseks. Siit viiski meie linna aastatel 1998–2004 valitsenud Ansip jutu edasi ühtse riikidevahelise andmepanga vajalikkusele.

Erilist kokkuhoidu ja kasu nägi kõneleja just töötlevas tööstuses, kus targad digilahendused on varasemalt kokku hoidnud suisa terve öise vahetuse inimeste tööle rakendamise vajaduse. Kuhu need tulevased töötud aga suunata?

Ka sellele on helge pea mõelnud. „Äpitööstus vajab kahe aasta pärast juba pea viit miljonit töötajat ja ümberõpe on praegu au sees.“ Veetleva näite tõi mees Scaniast, kus andmete töötlus oma masinate asukoha kohta tõi kuueprotsendilise kütusekokkuhoiu. „Andmed on tänapäeva nafta.“

Leidlikud pätid

Samal ajal ei tahtnud Ansip väga peatuda Suure Venna jälgimise teemal, kus kodanik maksab oma Coca-Cola ja Laysi paki eest kaardiga ja neidki andmeid kellegi vilkad silmad jälgivad. Ilmselt ei ole herr Ansip vaadanud Bourne’i saaga filme, kus nutikad digilahendused teevad kõik tüütult kergelt jälgitavaks ja tekitavad tugevat paranoiat turvakaamerate vastu.

Samal ajal möönis komisjoni asepresident, et sularaha kaotamine on praegu siiski mõeldamatu ja kuritegevus ning korruptsioon kestab edasi ka pärast paberraha kadumist. „Kuritegelik maailm on leidlik,“ arvas mees ja lubas meil münte edasi kõlistada.

Endist valitsusala on eksmeer külastanud käesoleval aastal neli korda. Suurima vahepealse arengusaavutusena märkis ta Eesti Rahva Muusemi uue hoone valmimist. „See on sajandi suursündmus!“ kõlas kindel kiitus.

Julgelt linna laiama

Parkimiskorralduse ilu ja valuga pole härra olulisel määral Tartus kokku puutunud. Küll ei saa ta mainimata jätta südamelähedast äpiteemat. Nimelt leidis e-asjur olevat praegused digilahendused ajast ja arust. Oma visioonis soovib Ansip, et parkimisäpp annaks valikuks mitte kaks parkimiskohta, vaid ühe ja kindla.

Keerutasime jutu Taaralinna turvalisuse peale, viimaste veriste peksmiste ja vägivaldsete surmade tuulde. Endine peaminister rehmas selle peale vaid käega ning naeratas kõige turvalisemat naeratust, mida linlased iial näinud on. „Tartus julgen igal ajal üksi liikuda ja ühistransporti kasutada. Minu peamiseks enesekaitsevahendiks olen mina ise,“ lisas vapper mees ning soovitas teistelgi end turvatuna tunda.

Kuritegevuse juurest liigutasime teema edasi kõige kurja juureni: alkoholi tarbimiseni avalikus linnaruumis. Teatavasti just härra Ansipi meerina ametis oldud ajal linnaloomad Pirogovi parki hullama lasti.

Las joovad

Praegu oma tollasele otsusele tagasi mõeldes jäi lubaja rahulikuks ja kiitis kodanikele antud vabaduse heaks ideeks. „Brüsselis läbi parkide liikudes näen pidevalt inimesi murul külitamas. Nad tarbivad alkoholi mõõdukalt ja keegi pole purjus,“ jäi mees endale kindlaks.

Alkoholikuradi teema kõrvale on paslik lahata poliitikule endale väga südamelähedast rattasõitu. Ansipil on selle hooajaga ette näidata tervelt 4960 kilomeetrit, millest valdav osa on küll pedaalitud siiski kaugel imetabases Brüsselis, kus liiklus on mehe hinnangul aeglasem ja viisakam. Rattafänn ei kasuta oma sõidul kergliiklusteid ning manööverdab autode vahel.

Tartu rattateede arengus nägi atleet suunda just markeerimises – et oleks rohkem tähistatud rattateid. Samal ajal hindas rattasõber praeguse olukorra linnas väga heaks: „Igas suunas saab linnast rattaga välja mööda kergliiklusteid.“

Pakime linna kokku

Mees Brüsselist mainis probleemse kohana ära veel linna lõhestatuse – nimelt võtab raudtee praegusel kujul enda alla meeletu maalahmaka. Puudub piisaval hulgal ülesõite ning sildugi võiks juurde ehitada. Kehva ühendusega on tema hinnangul praegu kesklinna ja Biomeedikumi vaheline ala. Ainukesteks normaalseteks läbipääsudeks rattaga liikuva inimese jaoks on suure liikluskoormusega Riia või vaid natukene vaiksem Näituse tänav.

Lõhestatuse teema jätkuks meenutas intervjueeritav veel oma meeriaegu. Toona käidi välja idee Raadi vana sõjaväehoonete ala kasutuselevõtuks elamumaana. Algse projekti järgi sai isegi 41 maja sinna valmis mõeldud, kuid ideeks paberil see unistus jäigi. „Raatuse tänavast on kesklinna napp kilomeeter ning potentsiaali uue elurajoonina jagub,“ oli Ansip kindel.

Samal ajal jäi Tartu legend üsnagi negatiivselt meelestatuks linnarahva Vasulasse kolimise suhtes. Viie kilomeetri kaugusele jääv aina elanikke juurde nõudev koht ei sümpatiseeri härrale. Ka Ihaste kant ei saa erilisi kiidusõnu, kuna jääb linnast suisa seitsme kilomeetri kaugusele.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/11/2016 22:38:27



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1804461479187