Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Minu arvates on Tartu linnaosade ning ka lähiümbruse toponüümid pälvinud Eesti kohanimeraamatus piisavat tähelepanu ja küllaldast lahtiseletamist.

Seda ka keelemeeste lahknevate arvamuste esiletoomise näol. Tüsedas köites on artiklid Aardla, Annelinna, Ihaste, Jaamamõisa, Karlova, Maarjamõisa, Raadi, Supilinna, Tammelinna, Tähtvere, Variku ja Veeriku kohta. Emajõest ning Toomemäest kõnelemata. Ainukesed toponüümid, mille kohta ma loodetud teavet ei saanud, olid Emajõe vasakule kaldale jäävad tartlaste varasemad väljasõidupaigad Kvissental ja Jänese.

Üldtuntud ja tunnustatud on meie kodulinna nime tuletamine Euroopa piisoni ehk ürgveise tarvase (leedu keeles tauras) nimetusest. Samatüvelisi toponüüme leidub Soomes ja mujalgi Eestis. On Tarva küla, Tarvastu, Tarvanpää ja Tarvajõgi. Tartu nime lõppsilp –tu viitavat selle nüüdseks välja surnud ulukiliigi rohkusele antud kohas. Võrdle: kobras – Kobratu Amme jõe ääres. Nii et eestlaste Tartu, sakslaste Dorpat, lätlaste Tērbata on tarva linn. Aga leidub teisigi seletusi, mis püüavad Tartut siduda hoopis väärikama tüvega – jumaluse Taara nimega Tarbatu tähendavat Taara pada või padu, mingit madalamat paika Toomemäe ja Emajõe vahel. Siit ka rahvapärane Taaralinn. Ülemsaksakeelset Dorpatit – venekeelne vaste Derpt – on püütud tuletada alamsaksakeelsest Dörpt – küla. Asula esmamainimisel kirja pandud Vene kroonika Jurjevit seletatakse siia 1030. a oma linnuse rajanud Kiievi suurvürsti Juri Vladimirovitši – hüüdnimi Jaroslav Tark – ristinimega.

Toomemäeks nimetatakse Tartu vanimat asustatud ala, kus paiknes eestlaste linnus. Tegemist ei ole ju mingi mäega, vaid Emajõe ürgoru neemikuga, mis hilisemate kindlustustööde mõjul eraldus kõrgest kaldarinnakust. Keskajal püstitati siia piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ja piiskoplik peakirik – toomkirik – Domkirche, mis ongi praeguse toponüümi aluseks. 19. saj algul muudeti vahepeal kindlusena kasutatud ja siis jälle hüljatud Toomemägi ülikooli pargiks, kuhu kerkisid mitmed esinduslikud õppe- ja teadushooned. Toomkiriku varemete idaosa ehitati ümber ülikooli raamatukoguks.

Viimasel ajal populaarseks muutunud Raadi oli keskajal Tartu linnavalitsuse ehk rae mõis – Ratshof – sellest ka vastav nimi. (Võrdle Tallinna raele kuulunud Rae vallaga.) Raadi mõisa osa oli ka Emajõe-äärne Kvissentali karjamõis (saksa keeles Quistenthal), millest sai 19. sajandil tudengite armastatud väljasõidukoht. Paraku pole selle toponüümi lugu selgitatud. Küll saame teada, et Supilinna hakati seal paiknevate Oa, Herne, Kartuli, Marja tänavate järgi nii nimetama ametlikult alles Nõukogude ajal. Varem räägiti Lepiku tänava kandist, kuigi tänavanimed, mis viitasid supikraamile, olid suurte aedadega eeslinnale pandud 1812–1816. Rahvasuus võis juba siis see madal ala Supilinna nime kanda.

Tähtvere linnaosa, park ja tänav on saanud nime mõisa järgi, mille nime algosa seostatakse sõnadega kas täht või loomanimega Tähik – heleda laiguga otsaesisel. Aga võis tulla ka vanast isikunimest Tähk – rukkipea või viljapea. Hoonestatud mõisamaad ühendati linnaga 20. sajandi algul ja 1920. aastatel mõõdeti siia välja 200 elamukrunti. Linnaosa plaanipärast väljaehitamist alustati 1931. a.

Maarjamõisa ala kuulus varem Tähtvere suurele mõisale, eraldus sellest 1782. a ja kingiti Nikolai II poolt 1911. a Tartu ülikoolile kliinikute ehitamiseks. Sellega pandi ka alus Maarjamõisa üha laieneva meditsiini- ja teaduslinnaku kujunemisele. Samasse kõrvale jääb Tammelinn, mis saanud nime alguses Tamme talu, siis juba karjamõisa omast. Esimese maailmasõja järgse korterikriisi leevendamiseks ühendati need maad 1923. a linnaga ja kujundati omapärase planeeringuga aedlinnaks, mille peatänavaks sai Tamme puiestee. Nii et tamme kui väärt puu nimi on siin igati põhjendatud.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/11/2016 11:08:50



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.4119508266449