Teater müüb majaostuks telliseid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Tartu Uus Teater soovib lahkete teatrisõprade toetusel koguda piletite ja juubeliraamatu müügist niipalju raha, et Laia tänava maja päriseks endale osta.

Kuigi teater pole maja, vaid võib ilmavalgust näha ning vaatajat kirgastada kus tahes, pole meie kliimas kindla katusealuseta teatri eksisteerimine sisuliselt võimalik. Vähemasti seisab nii teatri erilehel, kus Ivar Põllu kutsub kaasamõtlejaid üles kukruraudu avama. Eesmärk ambitsioonikas – osta välja Lai 37 maja, kus praegu rentnikena tegutsetakse.

Eelarve sunnib takka

„Tartu Uuel Teatril on aastatega väljakujunenud administratiivne võimekus ja teadmine, kuidas olmeprobleemidega nõnda toime tulla, et need ei varjutaks loomiseks vajalikku inspiratsiooni ja energiat. Ühisrahastuse õnnestudes saaksime luua kureeritud programmiga avatud teatrimaja, kuhu võivad kandideerida oma lavastustega kõik, kellel on pööraseid ideid, kuid pole jaksu tegeleda selle elluviimise ebaglamuurse poolega,“ viskas mõttepilgu (l)ootuspärasesse tulevikku teatri asutaja ja kunstiline juht Ivar Põllu.

Teatrijuhi Raul Oreškini sõnul tekkis mõte maja ostmiseks peamiselt eelarvelistel põhjustel. „Toetused erateatritele on napid ning ilmselt need lähiajal tõusma ei hakka. Samas tegutsevad ka erateatrid riigi poolt subsideeritud valdkonnas, kus tänu sellele on paratamatult konkurents moonutatud. Me ei saa küsida pääsmete eest hinda, mis oleks õiglane, kui tänu toetustele on teatri valdkonnas välja kujunenud hoopis madalam skaala. Seepärast tuleb eelarves otsida kas uusi tulusaamise võimalusi või kokkuhoiukohti. Oma majas tegutsemine aitab meil säästa rendimaksetelt olulise summa, mille saame suunata kas teatritegemisele või maja investeeringuteks.“

Müügihind 335 000 eurot on maja praeguse omanikuga kokku lepitud. Sama summa on ka kogumiskampaania eesmärgiks võetud. „Kui saame kokku vähemalt pool,“ selgitas Oreškin, „on meil võimalik võtta pangalt laenu ning ostame ikkagi maja välja. Kogu summa korral saame laenu abil teha majas juba konkreetseid parendustöid. Soovime pööningul välja ehitada proovisaali. Arhitektuurset lahendamist vajab õueala. Siseruumides tuleb logistikat parandada, et omavahel oleksid ühenduses näitlejate ruum ja kostüümiladu ning muuta lihtsamaks ligipääs puuetega inimestele.“

Igaühelt kolmekas

Küsimusele, miks peaks teatrile maja ostmine tartlasi kõnetama, vastas üpris tabavalt TUT10 hooaja avamisel Vanemuise juht Toomas Peterson – kõik uus on ära unustatud vana. Nii on rahva toel sada aastat tagasi ehitatud Vanemuine, Estonia ja teised veel tänagi tegutsevad teatrimajad. Vaid vahepeal on tekkinud harjumus, justkui oleks kultuuri toetamine ainult riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Oreškin usub, et kodanikuaktiivsuse kasvuga on tõusnud teadlikkus ja tahtmine ise panustada muutustesse oma kodukohas või mõnes südamelähedases valdkonnas. „Tartu Uuel Teatril on palju sõpru ning meile on lubanud appi tulla teised teatrid, asumiseltsid, aga ka Tartu linn, kultuuriministeerium, Piletilevi ja Neway disainiagentuur. Oma kogemusi on lahkesti jaganud Sepa jalgpallikeskus, kelle ruutmeetri-kampaania on olnud meile eeskujuks.

Kui iga tartlane annab kampaania heaks 3 eurot, oleks meil toetus koos. Ei peagi toetama paljuga, ka väiksemast annetusest on abi. Ma usun, et kõigil, kes leiavad võimaluse toetust avaldada on hiljem hea meel, et seeläbi on kaasa aidatud, et ajalooline ja väärikas hoone Laial tänaval on edaspidigi avalikkusele avatud, kus saab luua, kaasa lüüa või lihtsalt nautida teatrit või teatritegemist.“

Tellis, tool ja Joala

Juba täna saab majaostu toetuseks soetada 30 € eest teatri juubeli puhul ilmuva raamatu „TUT10: Unistused, prügi ja ajalugu“. Teatriteadlased Hedi-Liis Toome ja Anne-Ly Sova koondavad majale iseloomulikku punast tellist kujutava teose kaante vahele Uue Teatri ajaloo läbi piltide ja mälestuste.

Uuest kuust jõuavad müügile lavastuse „Kremli ööbikud“ piletid. Ka nende eest küsitavast 25 eurost 10 läheb majaostu fondi. Lavastab Robert Annus, peaosas Märt Avandi ning enneolematu mängupaigana pääseb Kreenholmi. Tehasesaarekesele Narva jões, Eesti ja Venemaa vahel.

Näidendi kirjutaja Ivar Põllu: „Kremli ööbikuks nimetati Jaak Joalat omal ajal, sest ta laulis vene keeles ja oli Venemaal väga populaarne. See oli päris halvustav ütlemine. Samas võiks kremli ööbikuteks nimetada vabalt kõiki sel ajal mööda NSVLi tuuritanud eesti muusikuid, sest skeem oli kõigil sama. Arutult palju kontserte päevas töölistele üle suure kodumaa. Muusikatööstus kõige jõhkramas mõttes.

Mängupaik asub Joala tänaval (Narva kose järgi) ning seal sobib kõige paremini mängida lugu NSVLi muusikatööstuse glamuursetest ohvritest. Kõige rohkem kasutame Joala Radari-aegset muusikat.“

„Kremli Ööbikuid“ mängitakse Narvas kümnel korral tuleva aasta augustis.

Kolmanda toetusvormina pakub teater müügiks 500-euroseid nimelisi istekohti saalis. Juubeliraamatu saavad tooli­omanikud kauba peale.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/09/2017 21:37:57



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.22747302055359