Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

17. augusti Tartu Eks­pressis ilmunud lugu minu võitlusest suitsetamise vastu pole kahjuks probleemi lahendada suutnud.

Ega mulle töö nõudepesijana tegelikult ei sobi ja maffiateemaline legend tööandja ümber hakkab samuti vastu. Mul lihtsalt polnud mujale minna ja tulevikus ma sinna jääda küll ei soovi, otsin kindlasti paremat kohta.

Ma ei kritiseeri inimesi, vaid suitsetamisharjumust kui pahet. Samas ise laome neile tuhatoosid ette justkui pattu tegema õhutades. Olen lihtsalt armukade: jumal on inimesed loonud mitte pahede, vaid ikka puhtuse jaoks. On palju paremaid mänguasju kui sigaret. Pistaksin neile pigem pulgakommid suhu – inimesed mulle tegelikult meeldivad.

Püüan oma mehe Einar Asso nõusse saada, et ta suitsetamist hävitava pildi maaliks, kuid praegu pole ta seda nägugi. Arusaadav: korter-ateljee võttis linn meilt ju ära ja kõik asjad on koridorikappi visatud. Tal pole lihtsalt ruumi, kus suitsetamisega võidelda.

Jätsin arved maksmata tõesti, kuigi abikaasa mulle selleks raha andis, sest mina mõtlesin eeskätt sellele, kuidas pesupulbrit osta ja õhtusöök suurele perele laua panna. Pidasin end juba omanikuks, mitte üürnikuks. Oli vaja ahi välja lõhkuda ja muid remonditöid teha – see kõik nõudis kulutusi.

Autor: Astrid Asso (Ristiisa nõudepesija), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/09/2017 22:02:33



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26402688026428