Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Valdav osa ülikoolilinna kliinikutest tõrgub jätkuvalt haigekassa värsket hambaravihüvitist klientidele pakkumast.

Taaralinnas tegutsevast 36 raviasutusest lubab juulist kehtima hakanud 30-eurost täiskasvanute hüvitist kasutada praegu vaid 13. Viimati liitus süsteemiga septembrist (olles eelnevalt toetusenõudjad meedia vahendusel väärtusetuteks sildistanud) ülikooli stomatoloogiakliinik, kuid pinged dentistide siseringis püsivad.

Võimatu standard

Ühena vähestest uut seadust kahe käega toetava Blendenti juhataja Meeli Tafenau sõnul pidigi olukord, kus kabinettidele olid antud täiesti vabad käed ja ükski riiklik institutsioon hinnakirja kujundamises kaasa ei rääkinud, lõppema. „Lasti hinnal lihtsalt turul kujuneda nagu juuksurite või autoremonditöökodade puhul, sisuliselt ikkagi üsna viimase piiri lähedal või isegi üle selle,“ selgitas ta. „Nii tekivadki nn vaeste ja rikaste kliinikud, mis on minu jaoks hästi ebameeldiv. Unustatakse ju ära, et hambaravi on meditsiiniteenus ja peaks olema kättesaadav absoluutselt kõigile.“

Tafenau väitel on nii patsiendid kui hambaarstid hüvitist pikki aastaid oodanud, mistap tundub praegune mastaapne meediarünnak talle kohatu. „Tänapäeva Eestis ei ole võimalik kliinikut nii pidada, et ta nõuetele ei vastaks. Kõik me teeme investeeringuid, ostame uusi ravimeid, koolitame ennast,“ rääkis ta. „See hambaarstide liidu väide, et selle raha eest, mida haigekassa pakub, ei ole võimalik kvaliteetset ravi pakkuda, päris tõele ei vasta.“

Ode kliiniku juht Ülo Pintson jäi teist meelt, rõhutades, et lepinguga liitmine on vabatahtlik. „Ehk siis liituvad need, kes peavad võimalikuks osutada hambaravi nendele hindadele vastava kvaliteediga. Meie kvaliteedistandardid on oluliselt kõrgemad ja sellepärast ei pea me praegu lepingu sõlmimist võimalikuks,“ sõnas ta.

Juuksurist ei keelduks

Tafenau tõdes aga, et lõpp­eesmärgiks peaks siiski olema hambutu Eesti vältimine, et hambaravi ei võrduks ilukirurgiaga. „Loomulikult ei pruugi see summa kõiki kulusid katta, aga mõeldud ongi ta esmavajalike teenuste, nagu hamba eemaldamine, katmiseks, et inimesed eluohtlikku seisundisse ei satuks,“ rääkis ta. „Kui sulle aastas korra tasuta juuksuriteenust 30 euro eest pakutaks, oleks ju iga inimene õnnelik.“

Ka ülikooli kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael lausus, et rahva hammaste tervis ei ole suuresti kiita. „Kliinikum liitus süsteemiga selleks, et tagada paremat hambaravi kättesaadavust patsientidele,“ ütles ta.

Omanimelist kliinikut pidava Eve Jaska sõnade kohaselt on leping arstidele äärmiselt ebasoodne, sest haigekassa praegune hambaravi hinnakiri ei kata tegelikke kulusid. Nii järgiski ta erialaliidu soovitust lepinguga mitte kaasa minna. „Ebameeldiv on ka see, et enne patsiendi tooli istumist peab arst kontrollima, kas patsient pole juba oma raha ära kulutanud,“ kurtis ta. „See on arstile lisatöö ja tekitab usaldamatust.“ Jaskale sekundeeris Dentali juhataja Merike Kirpson: „Haigekassa hinnad ei vasta tegelikkusele.“

Rikas sugulane

Tafenau sõnul ei ole sellised põhjendused usutavad, sest kuni 19-aastaseid ravitakse ju haigekassa hinnakirja alusel juba ammu. „Siiamaani pole ma küll erilist pahameelt kuulnud, et me selle raha eest lapsi ravida ei saa. Miks siis mitte täiskasvanuid, laste jäävhammaskond ei erine ju kuidagi nende omadest?“ päris ta.

Tafenau vihjas, et peamiselt häirib tema konkurente just tõik, et riigi 30 eurot lihtsalt suvalisest arvest maha rehkendada ei saa. „Kui haigekassa on nagu rikas sugulane, kes osa ravist kinni maksab, siis on ju täiesti loogiline, et ta ka kontrollib, mille eest maksab,“ märkis ta. „Kui kõik oleks jäänud nagu vanasti, siis saaks mõnes kohas selle raha eest võib-olla vaid visiiditasu. Sisuliselt survestati arste teenuse hindu langetama.“

Tegelikult aga peakski teenus Tafenau hinnangul nii Tallinnas kui Kolga-Jaanis sisuliselt samaväärselt maksma. Vähemasti ei tohiks vahe olla kordades nagu praegu, mille põhjustavad osaliselt ka varjatud hinnakirjad. „Inimesed ise on põhjustanud selle olukorra, kus nende käest hingehinda küsitakse,“ arvas ta. „Kutsukski üles jalgadega hääletama – muidugi osale meeldibki rohkem maksta ja end siis justkui hästi tunda.“

Äraandja palk

Teiselt poolt valitseb hambaarstide tsunftis jätkuvalt mentaliteet, millesarnast mõnes teises sektoris julgemad analüütikud ka kartellihõnguliseks söandaksid nimetada. „Kui haigekassa kevadel hambaarstid Maarjamõisa teabepäevale kokku kutsus, olid arstid hüvitise peale tulivihased,“ meenutas Tafenau. „Saalist küsis üks kolleeg koguni üleolevalt, kes sellega siis liituda kavatseb, ja ainuke, kes käe julges tõsta, olin mina. Need pilgud vaatasid mind kui äraandjat.“

Sama mõtet kordas ka liitumisest hoiduv Eve Jaska. „See, et mõned firmad on sõlminud lepingu, näitab, et Tartu arstid pole kollegiaalsed,“ lajatas ta.

Klientide surve

Siiski püsib lootus, et „reetureid“ lähiajal lisandub. City kliiniku juhataja Lauri Soopalu möönis, et otsus ei tulnud kergekäeliselt, kuid asja raviarstidega arutades sündis ühine otsus hüvitise kasuks. „Soovisime, et ka meie täikasvanud patsiendid saaksid edasi kvaliteetset hambaravi ja ei peaks hüvitise otsimiseks pöörduma teadmata teenusepakkuja juurde,“ sõnas ta. „Eriti praeguses olukorras, kus lepinguga on liitunud vaid vähesed kliinikud.“

Omanimelist kliinikut juhtiv Eda Asser ütles, et hakkas üleminekut kaaluma pärast seda, kui pikaajalised patsiendid selle vastu huvi tundsid. „Samuti soovisid mitmed patsiendid pigem broneeritud aja edasi lükata ja oodata, kuni oleme lepingu sõlminud,“ lausus ta.

Ka Unimedi teenindusjuht Evelin Poom rääkis, et asutus tahab olla kindel uue süsteemi toimivuses ja asjaajamise sujuvuses enne, kui selle alusel raviteenust pakub. „Küll aga ei välista me liitumist hilisemas etapis,“ vihjas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 06/09/2017 22:20:51



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.23542904853821