Kaasava eelarve viies juubel: 20 pärli laotati linlaste ette

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Viiendat korda haripunkti jõudva kaasava eelarve ralli otsustav hääletus kestab tänasest 11. oktoobrini infosüsteemis Volis ja raekoja infokeskuses. Iga Tartu kodanik saab südame kinkida kuni kolmele kandidaadile, ellu viiakse tuleval aastal 150 000 euro eest vähemalt kaks ideed.

1. Emajõe rannaala korrastamine

Emajõe vasakkaldal, Lodjakojast ja supelrannast kaugemal on juba ammu tegutsenud mitteametlik nudistide rand – koht, mida kasutavad inimesed, kes eelistavad päikest võtta ilma rannariieteta. „Kahjuks on see rannaala üsna halvas seisus: puudub mugav ligipääs veele ja liiva leidub ainult osal territooriumil. Randa tuleks korrastada, tagada ligipääs vee juurde ning tuua liiva kogu rannaalale,“ arvas Nikita Salnikov-Tarnovski.

2. Ihaste spordiväljakute uuendamine (75 000 €)

Ihaste linnaosas vajab ajakohastamist kaks spordi- ja vabaajaväljakut: Ihaste korvpalliväljak ja Ihaste spordipark. „Ihaste korvpalliväljakul vahetati eelmisel aastal välja amortiseerunud korvpallikonstruktsioonid, kuid vaja on paigaldada olemasolevale asfaltkattele väljakukate, korrastada väljakuala ümbruses haljastust, tegeleda juurdepääsuvõimaluste ja müraprobleemidega ning paigaldada prügikaste ja istepinke,“ kirjeldas Kristjan Karis.

3. Jäämasin uisuväljakute hooldamiseks (75 000 €)

Nüüdisaegne jäämasin tagab Katrin Vase sõnul Tartu talvedes ühe maailma kõige tervislikuma, romantilisema ja lõbusama meelelahutuse – uisutamise – säilimise. „Moodne multifunktsionaalne masin oskab uisuväljakute jääd kasta, külmutada, kasvatada, lihvida ja hooldada,“ sõnas ta. „Heitlikud talved ja sportlikud tartlased annavad masinale Tartus piisavalt tööd.“

4. Kaevuluugid sõiduteega tasapinnale (75 000 €)

„Kindlasti on kõik sõiduteedel liiklejad märganud ja tundnud, kuidas kanalisatsioonikaevuluukidest üle sõites tekib tugev põrutus,“ selgitas Raul Pirbe. „Mõnes kohas, näiteks Võru ja Riia tänaval, aga ka mujal, on kaevuluugid eriti sügavale vajunud. Nende läbimine lõhub autot, jalgratast ja pole sõitjatelegi meeldiv.“ Kaevuluukide tasandamisest võidaksid tema hinnangul nii autojuhid, jalgratturid kui ka sõidutee kõrval elavad inimesed, kellel endal isegi autot pole.

5. Keerdtrepp Sõpruse sillalt jõe äärde (50 000 €)

Enamikult Tartu sildadelt saab jalakäija pärast jõe ületamist kohe alla jõe äärde laskuda, ilma et peaks pikka, autodele mõeldud peale- või mahasõiduteed kasutama. Sõpruse sild on Eesti pikim sild, aga paraku ilma sellise võimaluseta. „Selleks, et Karlova poolt jalgsi tulija saaks Annelinna-poolsele jõekaldale, kus on matkarada ja kust saab mööda Emajõe äärt ka linna poole jalutada, tuleb läbida pikk tee Eedeni keskuseni ja sealt jõe äärde tagasi,“ kirjeldas Uno Viitkar. „Ka kanali äärde ujuma saaks sellisel moel palju inimsõbralikumalt.“

6. Kellad avalikus ruumis (50 000 €)

Linnakellad võiksid Kaia Lehe, Liisa-Kai Pihlaku ja Agu-Üllar Kulli arvates asuda Riia mäel, Vanemuise–Ülikooli–Uueturu tänava ristil, kus kunagi oli Tillemanni kell, Narva mäel, Rüütli tänaval, turuhoone juures, avaturu väraval, linnaparkides, Emajõe promenaadil, Toomemäel, suurematel parkimisplatsidel, aga ka kesklinnast kaugemal. „Linnakellad on mõeldud abiks kõikidele inimestele, kellel ei ole soovi ega võimalust kellaaega telefonist vaadata,“ pakkusid autorid. „Vahel seda ei näegi, sest päike pimestab või on liialt külm, et kindaid käest võtta.“

7. Spordi- ja piknikuala Raja parki

Margus Kuke ettepanek on arendada Raja tänava terviserada ja Sanatooriumi parkmetsa spordiväljakut nii, et ka lastega pered saaksid koos aega veeta. „Sinna võiks luua kogu perele mõeldud tervislike eluviiside keskuse koos piknikualaga. See annaks hea võimaluse sportivatele vanematele võtta loodusesse kaasa ka lapsed, kes võiksid samal ajal tegeleda jõukohaste osavus- ja ronimismängudega,“ pakkus ta.

8. Kreutzwaldi tänava kõnnitee korrastamine (75 000 €)

„Probleem on, et see kõnnitee on 3000 tudengi ja 1000 töötajaga kergliiklust ülistava ülikooli peamine side linnaga – ja see näeb välja nagu lagunenud kolhoosikeskuse unustatud pargirada, kus vaata ise, kust ja kuidas läbi saad,“ kurtis Mihkel Lember. „Tähtvere park sai hiljuti korraliku kõnnitee, samaväärselt tuleb nüüd maaülikooli linnakuni välja minna sidusa ja kasutama kutsuva kergliiklusteega.“

9. Liikuma kutsuv hoov (75 000 €)

Mart Reiniku koolil on koostöös Tartu ülikooli teadlaste ja lastevanematega valminud ideekavand oma kooli õueala kujundamiseks, et suurendada õpilaste õuesõppe võimalusi ning liikumisaktiivsust vahetundides ja pärast kooli. „Eesmärk on arendada kooli juurde kõigile avatud, liikumist soodustav eriilmeline keskkond,“ rääkis Kristi Terep. „Õueala saaksid kasutada ümberkaudsed elanikud, lastehoiud ja -keskused. Tekiks sünergiline, perekeskne ja aktiivset eluviisi toetav tervik koos Aparaaditehasega.“

10. Liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis (75 000 €)

Liikumisrajad kulgeksid Marti Viilu idee kohaselt mööda Emajõe kallast algusega Tähtvere spordipargist ning hõlmaksid ka Jänese matkarada ja dendroparki. Radu, mis asuvad kesklinnast 15minutise jalutuskäigu kaugusel, saaksid kasutada nii sportlased kui ka loodusnautlejad jalgsi või rattaga liikudes. „Rajad oleksid 3, 5, 8 ja võimaluse korral ka 10 kilomeetri pikkused ja neid oleks võimalik kasutada aasta ringi,“ arvas autor.

11. Nutiseadme laadimispunktid (10 000 €)

Linnaruumis võiksid Karl-Gustav Kallasmaa arvates olla nutiseadmete laadimispunktid, kus saab vabas õhus laua taga istudes sõpradega juttu ajada, samal ajal nutiseadet laadides. Nutiseadmete laadimiseks vajalik elektrienergia saadakse laadimispunkti külge paigaldatud päiksepaneelidest. Laadimispunktid oleksid silmapaistva disainiga, nende paigaldamise võib ühendada ka tänapäevase linnamööbliga.

12. Puiestee tänava kõnnitee korrastamine

Puiestee tänava linnapoolne kõnnitee lõigus Puiestee 101 – Roosi vajaks Kert Alasoo sõnade kohaselt hädasti renoveerimist. „Kõnnitee seisukord on äärmiselt vilets, eriti raske on sellel lõigul liikuda lapsevankriga,“ lausus ta. Kõnnitee renoveerimise käigus tuleks likvideerida ka Puiestee 95c juures keset kõnniteel asuv puu.

13. Raudteeäärne inimsõbralikuks

Kesklinna poole jääv raudteeäärne maa-ala Riia tänavast Kabeli tänava suunas vajab Maido Puna kinnitusel lisaks ehitatavale kergliiklusteele oluliselt loomingulisemat arendust. „Raudteele pääs tuleb takistada piirdeaedadega, kergliiklustee ääres olevad alad ja sopistused sobivad ideaalselt erinevateks tegevusplatsideks lastele, mõnusateks istumispaikadeks või koertega jalutajatele mängimiseks,“ sõnas ta. „Paigaldada võiks vahvaid ja omanäolisi maastikuelemente, luua lihtsamat tüüpi rulapark või võimaldada linnakodanikel mõnda soppi asutada kogukonnaaed.“

14. Spordiväljak Descartes‘i ja Hansa kooli juures

Annelinnas asuvate koolide, Tartu Descartes’i ja Tartu Hansa kooli ees oleva spordiväljaku seisukord on rohkem kui vilets, seal on säilinud sügav nõukogude aeg. „Oleks aeg selle alaga midagi ette võtta, et meie tulevased noored saaksid nüüdisaegsel spordiväljakul ennast treenida. Läheduses on ka kaks lasteaeda, ehk saaksid nemadki neid spordiväljakuid kasutada, kui need ilusaks teha,“ pakkus Tarmo Hopfeldt.

15. Tammelinna keskuse mänguala arendamine (29 000 €)

Tammelinna seltsi eesmärk on paigaldada Tammelinna keskuse vahetus läheduses asuvale kõvakattega mänguväljakule spetsiaalne kummipurust kate ning haljasalale turvaalaga tervisespordivahend (street workout), millel ümbruskonna inimesed saavad teha erinevaid jõuharjutusi.

16. Tartu parkuuripark (75 000 €)

Tartu parkuuri- ehk vabajooksupargi võiks Kristen Roose arvates rajada Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Annelinna gümnaasiumi ja Annelinna kunstmuruväljaku vahetusse lähedusse. Park koosneks metallist atribuutidest, millel on erinevad võimalused treenimiseks. „Praegu on parkuuriharrastajad tõrjutud ohtlikele tänavatele ja mahajäetud garaažide juurde,“ ütles Roose.

17. Variku kooli korvpalliväljakute renoveerimine (35 000 €)

Variku kooli korvpalliväljakud vajavad Mattias Hindi sõnul renoveerimist, kuna ümberkaudsed sportimise ja vaba aja veetmise võimalused on piiratud. Eelkõige vajavad kaks amortiseerunud väljakut uut asfaltkatet koos märgistusega. Lisaks tuleks välja vahetada või renoveerida korvikonstruktsioonid ning korvilauad ja -rõngad.

18. Õnne tänava kõnnitee rajamine

„Õnne tänaval on autotee kõrval jalakäijatele küll mingit laadi riba eraldatud, kuid see on ilma kõvakatteta, mistõttu on kevadel, sügisel ja tihti ka talvel seal kõndimine üpris ebainimlik, kui mitte võimatu,“ märkas Kadri Okas. „Ka kuival ajal on see väga konarlik, muutes liikumise raskeks vanuritele, liikumispuudega inimestele ja lapsevankri lükkajatele, kes peavad sõiduteele suunduma.“

19. Ülekäigurada Sepa-Tähe ristmikule

„Reguleerimata ülekäigu rajamine Sepa ja Tähe tänava ristmikule on väga vajalik, kuna praegu on kergliikleja või jalakäijana seda ristmikku keeruline ja ohtlik ületada,“ lausus Kert Alasoo.

20. Ülekäigurajad Karlovasse

Karlova linnaosa koolide lähedusse võiks Jana hinnangul rajada rohkem ülekäiguradasid. „Neid võiks rajada peamistele ristmikele, mis jäävad lähedal asuvate bussipeatuste ja koolide vahele. Näiteks on ohtlikud Eha–Tähe ning Jõe–Kalevi ristmikud,“ sõnas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/10/2017 12:28:18



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25918793678284