Eesti või Euroopa kultuuri juhtima?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ehkki Leedu pealinna 2009. aasta kaasus osutus hoiatavaks näiteks, tuleb asjaosaliste sõnul siiski arvestada majanduskriisi valusa kaasmõjuga. Vilnius.com

Üha tõenäolisemaks saab, et 2011. aastal Tallinnale loovutatud kultuuripealinna tiitel meile kuraditosin aastat hiljem viimaks hüvitatakse. Milleks seda koormavat aupärga aga üleüldse tarvis on?

Teadupärast naudib aastal 2024 Euroopa kultuuripealinna kuulsust üks linn Eestist, üks Austriast ja veel kolmaski linn Euroopa Komisjoni poolt avalikustamata liikmesriigist. Maarjamaalt pole ühtki konkurenti Taaralinnale esile kerkinud. „Austrias on mitmeid, seal käib tihe rebimine,“ märkis linnapea Urmas Klaas (RE).

Mustlased ERMi

1985. aastast alguse saanud traditsioon on üle kontinendi näinud nii kirkamaid kui tuhmimaid laureaate. „Näiteks Liverpool kulutas aastal 2008 kultuuripealinnale ligi 1,1 miljardit eurot ja ekspertide hinnangul arvas pärast 85 protsenti elanikest, et linn on parem elamispaik,“ kirjeldas Klaas. „Aga on näide ka Vilniusest (2009), kus raport sedastab, et halva turunduse tõttu majutus võrreldes eelneva aastaga hoopis langes 21,8 protsenti.“

Seega, ehkki tiitel iseenesest pole imerelv, kannab ta agitaatorite hinnangul endas tugevat potentsiaali. „Põhja-Rootsist Umea linnast on näide, mis on täitsa võrreldav Tartu elanike arvu silmas pidades: ka praegu jätkab Air Baltic sinna regulaarlende, mis kutsuti ellu koos kultuuripealinna projektiga,“ vihjas linnapea. Praktika viitab tema sõnul mõne erandiga, et kultuuripealinna külastajate arv kasvab keskmiselt 20 protsenti. „Kindlasti on see võimalus, mida me võib-olla isegi saja aasta jooksul enam taotleda ei saa.“

Opositsioonilise IRLi fraktsiooni juht Jüri Kõre aga tõdes, et temal kui kolkapatrioodil oleks seoses kampaaniaga esmatähtsaks sooviks tutvustada just Tartu kultuuri. „Nüüd on rõhuasetus hoopis selline, et me peame tutvustama Euroopa kultuuri. See haakub sellega, mida me oleme mõned aastakümned varem tahtnud, et saagem eurooplasteks, aga jäägem eestlasteks,“ arutles ta. „Kuidas me sellise kontseptsiooni valguses näiteks müüme oma Eesti Rahva Muuseumi? Mida peab kolleeg Lukas tegema, kas mordvalased ja marid viskab oma ekspositsioonist välja ja peab sinna panema ungarlased ja mustlased?“

Kaotus õpetas

Klaas rõhutas, et tema konflikti ei taju. „Ma ei usu, et me näeme Euroopa kultuuripealinna sellisena, et kutsume siia nüüd hulgaliselt kuskilt välisesinejaid ja siis rõõmsalt vaatame neid kõik koos ja ütleme, et näed, eurooplased tulid siia,“ lausus ta. „Me olemegi eurooplased.“

Keskerakonna raskekahur Nikolai Põdramägi täpsustas, et Tartut kolkalinnaks nimetada on kohatu. „Kui on kõlanud, justkui Tartu oleks suletud ja nüüd, kui me saame Euroopa kultuuripealinnaks, oleks see nagu mingiks võtmeks, mis avab meid laiale maailmale, siis minu jaoks on Tartu olnud alati avatud linn,“ põrutas ta. „Jutt, et Tartu suveks uinub, ei ole enam ammu tõsi.“

Põdramäe parteikaaslane, linnavolikogu esimees Vladimir Šokman lisas, et omaaegne vägikaikavedu pealinnaga andis Tartule seekordseks kandideerimiseks korraliku baasi. „Olen sügavalt ja siiralt veendunud, et tegelikult Tartu võitis sellest taotlemisest palju rohkem kui Tallinn. Kogu linn oli õhevil, et kavandada asju, mis on jõukohased,“ meenutas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/10/2017 22:42:44



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.24572491645813