Esimene naiskunstnik viltuses majas

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Julia Hagen-Schwarz sai 1855. aastal maha trendemurdva autoportreega.

Alates 10. novembrist on Tartu kunstimuuseumis avatud näitus ühest 19. sajandi silmapaistvamast ülikoolilinna kunstnikust Julie Hagen-Schwarzist.

Korraldajad lähevad peakangelanna ülistamisega veelgi kaugemale, märkides, et teda võib pidada ka esimeseks professionaalseks Eesti naiskunstnikuks. Saavutas ju Hagen-Schwarz nii akadeemilise tunnustuse kui ka edu kohalikus kunstimaailmas.

Rõhutud sugu

Hagen-Schwarz mängis tollases Tartu kultuurielus üliolulist rolli, korraldas näituseid ja maalis portreid oma kaasaegsetest. „Hoolimata mitmetest takistustest, mida tollane ühiskond naistele seadis, nimetati Tartust pärit baltisakslane Julie ühena esimestest naistest 1858. aastal Peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks, kusjuures isegi mõned aastad enne esimest meessoost eesti kunstnikku Johann Kölerit,“ tõi näituse kuraator Merli-Triin Eiskop välja.

Ometi on riigis toimunud vaid mõned Hagen-Schwarzi loomingut tutvustavad näitused. Esimene neist leidis aset alles 29 aastat tagasi ja seda samuti Tartu Kunstimuuseumis.

Näituse tagamaid avab ka kunstiajaloolase Linda Nochlini 1971. aastal avaldatud artikkel „Miks ei ole olnud suuri naiskunstnikke?“, mida peetakse üheks kaasaegse kunstiajaloo baastekstiks. Artikkel toob välja erinevad institutsionaalsed takistused, mis on ajaloos põhjustanud olukorra, kus kunstimaailmas saavutasid arvestatava positsiooni ning leidsid koha kunstiajaloos vaid vähesed naised. Pärast seda on paljud kunstiajaloolased end pühendanud unustatud või seni vähemväärtuslikuks peetud naiskunstnike loomingu toomisele üldisesse kunstiajaloolisesse teadvusesse.

Siberist Itaaliani

„Sama loogikat järgides võib Eesti 19. sajandi kunstist välja tuua Julie Hagen-Schwarzi,“ tõdes kuraator. „Tegelikult on tema saavutused ja roll kohalikus kunstiajaloos olnud nii märkimisväärsed, et oleks isegi kohatu pidada teda vaid 19. sajandi edukaks kunstnikuks.“

Hagen-Schwarz elas ja õppis nii Saksamaal kui Itaalias, reisis Siberis ja Lääne-Euroopas ning pälvis ka riikliku tunnustuse oma töö eest. Oluline on aga, et oma elu lõpuni maalis ja elas ta siiski Taaralinnas.

Väljapanek on koostatud nii Tartu kui Eesti kogude põhjal, töid on erakogudest ja Tartu ülikoolist. Lakoonilise pealkirjaga näitus „Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik“ jääb külastajaid rõõmustama 29. aprillini.
Selle aasta lõpul jõuab lugejateni Hagen-Schwarzi elu ja loomingut avavaid artikleid sisaldav kataloog, artikleid täiendavad näitusel eksponeeritud teoste reproduktsioonid. Kataloog ilmub eesti-, inglis- ja saksakeelsena ning rahalist tuge nii näituse kui trükise tarbeks ampsatakse kultuurkapitalist.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/11/2017 22:24:43



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26362204551697