Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Iisraeli õudusfilm kisub juutide sügavad rahvuslikud haavad taas valla. White Beach Productions

Viimaseid päevi vältav Pimedate Ööde filmifestival poetab kultuurilaualt teravamaid palukesi Taaralinnagi.

Täna kell 21.45 näitab Athena keskus PÖFF-il maailma esilinastuse sooritanud eluloofilmi traagilise saatusega staarluuletajast Dylan Thomasest. Steven Bernsteini film „Ja enam surm ei valitse siis“ ei jäta mingit kahtlust, et legend lahkus siit ilmast murtud südame ja räsitud hinge pärast.

Walesi suurkuju

Lugu pajatab maailma luulekunsti tõelise rokkstaari viimastest elupäevadest – peamiselt kurikuulsast 1953. aasta 3. novembrist, kui parasjagu turneel viibiv Thomas end New Yorgis White Horse tavernis koomasse joob, teatades legendi järgi pärast 18. viski­klaasi tühjendamist visalt, et see on vist rekord. Rohke luulega pikitud linateoses mängib teravmeelseid repliike ja filosoofilisi mõtteterasid pilduvat Thomast teine uelslane Rhys Ifans, ja see on vaieldamatult suurroll.

Reedel kell 21.15 Cinamoni valikut täiustav juudiriigi õudusfilm „Allakäigu lapsed“ viis kriitik Ralf Sauteri koguni lootuseni, et festivalil õnnestub žanri mainet parandada. Slasher’ite elik laibakuhjadele rõhuvate linateoste kuldaeg jääb tema sõnul õigupoolest 1980-ndatesse, mil menukaks osutunud „Halloweeni“ (1978) ja „Reede 13“ (1980) tuules vändati USA-s massiliselt keskpäraseid õudukaid, kus erisugused maskis maniakid pahaaimamatuid noorukeid veriselt mõrvavad.

„Ehkki „Allakäigu lapsed“ kasutab tüüpilist slasher-filmi struktuuri, käsitleb see tõsiseid sotsiaalseid probleeme ning tõestab kindlasti, et üks slasher võib mitte kõigest judisema, vaid ka mõtlema panna,“ soovitas Sauter. Nimelt kasutab lavastaja Eitan Gafny leidlikult populaarset meelelahutuslikku žanri koos kõigi selle stampidega, et öelda midagi väga olulist oma riigi ühiskonna ja selles valitseva sallimatuse, ksenofoobia kohta.

Savi ründab

Laupäeval kell 21.30 meelitab Sauter eriti ajuvabasid ja hullumeelseid, aga ka koomilisi õudusfilme otsivaid kodanikke taas Cinamoni, kus pidas paslikuks soovitada Jaapani režissööri Soichi Umezawa friigifilmi „Vampiirisavi“. „Tokyo kunstikoolis külvab hirmu eriskummaliste omadustega savi,“ kirjeldas ta. „Julgetele, kes sõgedat laadi kinokunsti ei pelga, annab humoorikate vanamoeliste efektidega täidetud „Vampiirisavi“ mõnusa laengu.“

Varsti saabki selgeks, et kummituslikul savil on noortega oma plaanid – sellise saviga töötava õpilase oskused küll paranevad märgatavalt, kuid kahtlane ollus nõuab vastutasuks nii mõndagi. Savi võib ettevaatamatuid rünnata, ohvri enda sisemusse ahmida või muunduda hirmuäratavaks monstrumiks.

Pärsia vaimuhaigla

Soliidse lõpu paneb maratonile Cinamonis pühapäeval kell 21 Iraani režissööri Fereydoun Jeyrani film „Lämbumine“, mis põimib Alfred Hitchcocki vaimus kokku keerulise loo abielurikkumisest, tumedatest suhetest ja sellest, kui kaugele armastus ja kinnisideed võivad inimesi viia. Nimelt toimetab Massoud oma abikaasa Nassimi vaimuhaiglasse, sest naine on kogu välismaailma eest endasse sulgunud.

Terava mustvalge värvigammaga loob operaator Masoud Salami filmile omalaadse klaustrofoobia atmosfääri, esitledes meile eri interjööride maailma, väikesi ruume ja oludesse kinni jäänud karaktereid. Seda käega kombatavat surutuse õhustikku rõhutab veelgi Navid Mohammadzadehi ülesastumine Massoudina – mehena, kelle võime manipuleerida teda ümbritsevate inimestega on lausa hirmutav.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/11/2017 22:23:00



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25513100624084