Küsitlus

Millist bussikorraldust eelistad?

Asotsiaalne ratastoolipaar hoiab korteriühistut pideva hirmu all

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mitte kõik ratastoolipruukijad ei koge kaaskodanikelt samasugust hoolivust kui Tartu Ekspressi bussieksperimendis osalenu. Rasmus Rekand

Liikumispuudega eite-taati peavad enda kinnitusel taluma Rahu tänava sotsiaalkorteris jultunud ühistu esimeest, kelle hinnangul on aga paarikese enda sotsiaalne hügieen majarahva meeleheite äärele viinud.

Sügava puudega Maie Plink tõdes, et lõpmatu talv on ühistu esimehe Heino Vijari jultumuse eriti teravalt esile toonud. “Muidu oli ta küllaltki korralik mees, aga nüüd enam teesid lahti ei lükka, tee mis tahad. Talvel olime siin täitsa kinni, kui mul oli tarvis arsti juurde ja apteeki minna,” põrutas ta.

Ebaõiglane tiitel

Plink on enda sõnul Vijarit pidevalt appi ja korrale kutsunud, ent seepeale ainult vaikimisseina vastu põrkunud. “Heino on nii ülbe, et ei taha väljagi tulla!” hüüatas daam. “Oma nuka juurest laseb lume ära lükata, masin on meil ju võimas – peaasi, et endal kõik korras on. Aga meie?”

Nimelt on hiiglaslikust Rahu 15 hoonest eraldatud 14 korterit sotsiaalosakonnale, mistõttu on terve kompleks rahvasuus ebaõiglaselt sotsiaalmaja nime pälvinud. Plingi ja tema saatusekaaslaste päralt on majaosa, kuhu viib ratastoolirahva jaoks hädatarvilik kaldtee, mis on aga proua väitel lumisel ajal ligipääsmatuks muutunud. “Kiirabigi ei pääse alt üles – mine või hulluks!”

Vijar lükkas süüdistused resoluutselt tagasi, kinnitades, et mitte mingisuguseid probleeme pole lumega viimastel aastatel esinenud. “Ega ühistu esimees ise koristama pea. Hooldusfirma lükkab igal hommikul vähemalt kahe lumelabida laiuse riba ära,” rõhutas ta. “Kuidas kurat see kiirabi siia sisse ei saa?”

Roojane meediastaar

Vijar möönis, et aeg-ajalt tuleb tõesti ka ühistu enda traktor mängu võtta, et autod lund igaveseks ajaks kinni ei sõtkuks. Viimane tõsine vahejuhtum, kus sõidukid lumme kinni jäid, pärinevat aga koguni nii kaugelt kui 2010. aasta jõulutormi päevilt. “Aga siis oli sama seis kogu linnas,” õigustas Vijar.

Kiirabitõrgete küsimust pidas esimees aga eriti kummaliseks, sest operatiivsõidukid pidavat sotsiaalpindadele asja tegema suisa mitu korda nädalas. “Maie mehe Ennuga on pidevalt probleeme – ka tema on jalutu ja oma tegudega ajakirjandusessegi jõudnud: kuses siin koridorid täis ja vedeles pikali maas,” paljastas ta.

Seepärast kahtlustaski Vijar, et Plinki ajendab kaebama vana vimm. “Maiel ja Ennul olid ka omavahel korralikud probleemid,” vihjas ta. “Kord ei lasknud Maie Ennu sisse ja nii ta end koridoris jälle täis tegi – iseenesest saan sellest aru, jalutu inimene ikkagi.”

Röögatus kaugustest

Plink sooviks majavalitsejalt ka lihtsalt üldinimlikku hoolivust, mida kipub Rahu tänaval nappima. “Kui kuskil koridoris või hoovi peal kohtume, siis meesterahvas võiks ikka esimesena teretada,” arvas isehakanud kombeekspert. “Seda juba ei juhtu – mina teda pean esimesena teretama ja siis ka mõnikord võtab vastu, teinekord pöörab pää ära ega vaata otsagi.”

Vijaril on viisakusreeglitest teistsugune arusaam. “Esiteks olen mina tegelikult Maiest vanem. Nii et ärgu mulisegu ja ärgu ajagu nii lolli juttu,” sõnas ta. “Ja kas ma pean siis õue peal 50 meetrit eemal “Tere!” röökima?”

Inimlikul tasandil püüab Vijar tegelikult ratastoolipaari mõista, ehkki loomulikult pole tegu just meeldivaimate naabritega. “Eks nad elu hammasrataste vahele jäänud on. Aga teine asi on see, et viinapudel on neile kallim kui kõik muu,” arutles ta.

Suusõnaline leping

Plingi hinnangul oleks Vijaril aeg tagasi astuda. “Suvel veab see valge juut keldrist üle barjääri vooliku välja ja peseb õue peal oma autot, meile aga kirjutab selle eest arveid,” lajatas ta. “Suured rahad jooksevad tema käest läbi.”

Vijar tunnistaski, et on ammu erruminekut plaaninud, ent majarahva surve hoiab teda seni kohusetundest postil. Nimelt on ta sõlminud ehitusfirma Evikoga suusõnalise kokkuleppe koridoride remontimise kohta ning ei soovi võimaliku järglase tõttu semude ees rumalasse olukorda jääda. “Nii kaua pean olema, kui pangalaenud makstud saavad,” kinnitas ta.

Kainem joon

Uut esimeest leida pole ka kaugeltki lihtne: kõik Vijari omaaegsed võitluskaaslased on end tänaseks juhatusest taandanud. “Mina olen pensionärina praktiliselt päev läbi majas, sest ega see inimene, kes tööl käib, korteriühistut vedada küll ei saa,” kirjeldas ta oma jäägitut pühendumust. “Töö kõrvalt ei ole ju võimalik käia asutustes, mis töötavad kellast kellani.”

Tänutäheks tuleb Vijaril näruse palga eest 200 korteri huvide vahel balansseerida. “Püüan vastu pidada, kuid eks kõrini on küll,” tõdes ta. “Vähemalt pole tänapäeval koosolekutel enam neid kisakõrisid ja lollitajaid, nagu algaastatel, kui seal nina täis tõmmati ja igasugu jama targutati.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/04/2018 10:55:01



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27763509750366