Küsitlus

Kas oled näinud toidukullereid liikluses sigatsemas?

ERM-i sünnipäeva toob vaibamaastik

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Laupäeval kell 18 kuulutab Eesti Rahva Muuseumi 109. sünnipäeva avatuks pidulik kontsert, ent mis veel tähtsam, emeriitprofessori ja akadeemiku Anu Raua ülevaatenäitus „Isamaastikud“ ERM-i sillal.

Näitusel on eksponeeritud ligi 50 Raua vaipa perioodist 1968-2018. Peale legendaarsete tööde „Kogujad“, „Rehi“ ja „Koda“ rõõmustavad silma mitu täiesti uut vaipa, sealhulgas näituse nimivaip „Isamaastikud“.

Sümboolne siksak

Taevast ja maad kujutavat hiigelteost kommenteerides rõhutas Raud, et ERM-i aluseks on just inimesed, kes on kõike seda varandust ja pärandust talletanud ja hoidnud. Seepärast kaunistavadki „maakihti“ kirjatähed, mille tagant konkreetseid suurkujusid aimata võib. „Näiteks M tähistab kindlasti Ilmari Mannineni, K Kristjan Rauda. Igaüks võib siit oma nimetähe leida - P võiks olla Reet Piiri või Heiki Pärdi. Kõik olulised inimesed leiad siit üles,“ selgitas ta.

Järgmisel kihil on ära toodud pühapaigad sümbolite kujul: surnuaiad, hingepuu kuusk, ristimärk kuuse sees, sinilind. „Siksak on allika sümbol, samuti on väljas ohvrikivi, ringiratast käiv sõuderist,“ märkis Raud.

Raua isiklik lemmikrida näitab aga olukorda, kus vaataja justkui aina sõidaks ja näeks järjest väikseid maju, nii et igas majas toimub mingisugune elu: olgu siis väikestes aedades või kiriklikel talitlustel. „Kõik on muidugi hästi lihtsustatud: võid eristada ka väikest lumeriba, isegi päikest, kuigi meil on seda pikka ja pimedat aega väga palju,“ pajatas autor. „Mis kõiki inimesi puudutab, on muidugi metsatuka sümbolid. Kui päike tõuseb või loojub, tulevad metsa taha sellised erilised valgused, on ta siis külm kollakasroheline või veidi rõõmsam roosakassinakas.“

Tumeda ja pimeda taeva kohal on Raud saanud kasutada oma lemmikmustreid Läänemaa vaipadelt, kaheksakandu, rombe ja riste. „Muidugi on seal ka lihtsalt E täht: kui maa peal tähistavad tähed konkreetseid inimesi, siis taevane E Eestit,“ tõdes professor iseenesestmõistetavust. „Taevas on ka ristimärgid, mis näitavad, et iga tähekene on omamoodi rist, mis hoiab ja kaitseb Eestimaad. Loomulikult tegin teiste tähtede sekka ka meie EstCube‘i, sest vaiba valmimise ajal oli see väga tuline uudis.“

Setude eeskujul

Idee ja mõttelõnga leidis Raud Heimtali muuseumist, kus märkas pühaserätti Setumaalt: riie on tumepunase- ja valgekirja, aga iga natukese maa tagant on sinna sisse kootud peenike sinimustvalge triip. „Justkui meeldetuletuseks, kes me oleme ja millisel maal elame. Mõeldud-tehtud,“ selgitas ta. „Juubelivaiba iga meetri järele kudusime sinimustvalge triibu ning meeter kahe liputriibu vahel kuulus ühele või teisele kihelkonnale.“

Kontserdi keskmes olev kantaat „Unes nägin ma Eestimaad“ räägib aga ühe rahva loomisest ja kujunemisest. Tekst koosneb Doris Kareva poolt paari aastakümne jooksul loodud „kohavaibast“ ehk kohanimedest, mille kooskõlad tekitavad seoseid, seosed pilte, pildid loo. „Teos algab loomisega, läbib elu küsimused ja sõlmpunktid ning jõuab vääramatult ja paratamatult sinna, kust edasi ei saa,“ lausus dirigent Rasmus Puur. „Inimese siseheitlused on ka rahva heitlused, inimese siseküsimused on ka küsimused, mida rahvas peaks eneselt küsima. Et edasi minna.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 12/04/2018 10:27:42



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.30928993225098