Küsitlus

Kas toetad ERM-i esist haljastuslahendust?

Tasuta linateosed kummardavad kirjanduslinna ees

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Häbitu oleks peomöllus Tansaania asukate mured sootuks kahe silma vahele jätta. SNG Film

Esmaspäevast vallanduva Tartuffi filmifestivali keskmes on ajastule omaselt kirjandus – ning loomulikult võib liikuvaid pilte sotsiaalsest staatusest sõltumata kaeda täitsa ilma rahata.

Nii astuvad juba kolmandat aastat maailma 28 kirjanduslinna hulka kuuluvas Emajõe Ateenas ekraani vahendusel publiku ette Astrid Lindgren ja Oscar Wilde. Viimast kujutab teatavasti ka ühe veinimeka ette asetatud humoorikalt spekulatiivne skulptuur, millel maailmakuulus kirjanik ajab juttu Eduard Vildega. „Korraga on valminud mitu suurepärast kirjanike elulugu käsitlevat filmi ja kus mujal oleks neid veel asjakohasem näidata kui mitte kirjanduslinnas Tartus," arutles programmijuht Dagmar Raudam.

Sõgedad soomlased

Taani režissööri Pernille Fischer Christenseni meistriteos „Astrid Lindgreni rääkimata lugu" näitab armastuse ja soojusega noore Astridi kirjanikuks kujunemist, ilma et me teda kordagi kirjutamas näeks, nagu tavalise eluloofilmi puhul tavaks. Näeme hoopis seda, kuidas noor naine võtab vastu otsuse trotsida 1920ndate aastate Rootsi ühiskondlikke reegleid ja järgida oma südant, pannes ennast väga raskesse olukorda. Läbielatu ajel sünnivad hiljem Pipid, Lotad ja Karlssonid, aga ka paljud teised iseseisvad, suure südamega tegelased, kes katsumustele vaatamata on meie kõigi õnneks tulvil armastust ja hoolt nõrgemate vastu. Tartuffil leiab aset filmi Eesti esilinastus, aasta teisel poolel on seda oodata ka tavakinodesse.

Briti näitleja ja režissööri Rupert Everetti film „Õnnelik prints" keskendub aga Wilde´i elu viimastele aastatele, kui põlatud kirjanik pärast vanglakaristust tolmu kodumaa jalgadelt pühib ja välismaale pageb, heideldes juba murtud mehena oma mineviku varjudega. Wilde´i kehastab Everett ise ja mõjukas Briti päevaleht The Times on seda juba nimetanud Oscari-vääriliseks meistriteoseks.

Festivali avab esmaspäeval aga hoopistükkis komöödia ühes Lapimaa alevikus tegutsevast hevibändist, kelle unistuseks on mängida suurel festivalil. „Pööraselt, lustlikult, hullunult kriiskav," iseloomustas soomlaste Juuso Laatio ja Jukka Vidgreni filmi „Hevireis" mainekas väljaanne The Hollywood Reporter. Soome kõige tundmatuma heavy metall’i bändi Impaled Rektum teekonda kuulsuse poole saadavad selles musta huumoriga vürtsitatud filmis tõepoolest kõige jaburamad sündmused, mille kulminatsiooniks on relvakonflikt Soome ja Norra vahel.

Ullike ema meelevallas

2014. aastal filmi „Parandusklass" eest Tartuffil publikuauhinna võitnud Ivan Tverdovski naaseb oma verivärske filmiga „Hüppaja", mis on kolmas osa tema Vene elu anomaaliate triloogiast. Filmi peategelaseks on lastekodus üles kasvanud lihtsameelne noormees, kes ei tunne valu ja kellest tema lihane ema teeb seda omadust ära kasutades kuritegeliku jõugu liikme. Autorile iseloomulikult kusagil tegelikkuse ja fantastika piirimail kulgeva loo diagnoos ei ole ühiskonna hetkeseisu suhtes just kõige lootustandvam.

Hollandlase Jeroen van Velzeni „Sõit läbi Tansaania" on aga läbilõige selle Aafrika riigi ühiskonnast, nähtuna läbi rongiakna, kolme reisija pilgu kaudu. Vaataja ees avanevad rassiliste, sooliste ja etniliste erinevustega seotud mured ja sallimatus, mis igas ühiskonnas täpselt samamoodi inimesi painavad ja uusi algusi otsima kannustavad. Tribeca filmifestivalil võitis linateos parima operaatoritöö auhinna.

Kokku jõuab kuue päeva jooksul hiiglaslikule väliekraanile 11 armastusest kõnelevat filmi. Traditsiooniliselt näidatakse lisaks mängufilmidele Athena keskuses dokumentaal- ja lastefilme ning osaleda saab arvukatel eriüritustel.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/08/2018 09:53:08



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35296297073364