Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Vööalused naljad ja ilkuvad märkused – sõiduõppe lahutamatu osa?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Stereotüüp autokooliõpetajast kui flanellsärgi ja vallatu vuntsiga nilbusi pilduvast Onu Heinost on visa kaduma – eriti kui asjaosalised sellele küsitava väärtusega huumoriga omalt poolt hagu alla annavad.

Nii näiteks kasutavad mitmed Tartu õppeasutused moodsates videoloengutes, mis tuleb eksamile pääsemiseks kohustuslikus korras läbi vaadata, 17 aastat ülikoolilinnas liikluskoolitajana tegutsenud Toivo Õnneleiu õppematerjale, kus teooriateadmisi vürtsitavad autokooli-poolse lektori (ei ole Õnneleid) praktilised tähelepanekud. Värskelt roolitarkust taga nõudma asuvad õpilased peavad aga tõdema, et paraku on ka autokooli üldised väärtushinnangud kuhugi nõukaaja piirimaile pidama jäänud.

Rahvuslik traditsioon

Peaaegu igal slaidil pesitsevatest grammatikavigadest ning sõna- ja mõttekordustest õppur veel ülearu suurt numbrit ei teekski. Üleoleval toonil esitatud seksistlikud kommentaarid ajavad aga juba tõsisemalt harja punaseks. Nõuetekohane turvavarustus tähendab naljatlevas nägemuses kõrvalistmele paigutatud vanaproual suu kinni teipimist, roolis olles tuleb vältida „ilusate objektide“ liigset imetlemist.

End valvefeministiks nimetav riigikogu liige Barbi Pilvre võttis teemale omaltki poolt naeruga lähenda ning arutles, et ehk on õpetajate näol tegu vana kooli meestega, kelle stiiliga sobibki seksistlik huumor. „Autokool ENSV-s, kus mina 30 aastat tagasi käisin, oli ka loomulikult seksistlik. Võib-olla on see rahvuslik traditsioon, et autokooliõpetajad tõstavad enesehinnangut lihtsakoeliste naistenaljadega?“ meenutas ta. „Samas on tegu teatavasti turuteenusega, iga õpilane võib turul endale sobiva teenusepakkuja valida.“

Võrdõiguslikkuse eest võitleva Feministeeriumi portaali toimetaja Aet Kuusik märkis, et säärastel naljadel ja materjalidel ei tohiks – eriti koolis - kohta olla. „Soovitaksin nii palju kui võimalik materjali koguda, nii pilte kui ka helisid. Institutsioon, kuhu pöörduda, on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kuid kõigepealt soovitan igal juhul rääkida kooli juhtkonnaga, et oma kaebusest teada anda,“ sõnas ta. „Juba see võib anda tulemuse.“

Õnneleid ise keeldus igasugustest sisulistest kommentaaridest. „Miks te minult neid küsimusi küsite? Pöörduge pildid joonistanud karikaturisti poole!“ lõpetas ta järsult kõne.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni liige Merike Kaunissaare, kes alatihti meediat sugudevahelise võrdsuse aspektist mõtestab, kinnitas samuti, et sõiduõpilase pahameel on igati õigustatud. „Need pildid on ilmsed näited valdkonnast "Onu Heino teeb nalja". Kui õpetajale oma hoiakust teada ei anna, võib ta elada kõrge vanaduseni teadmises, et ta naljad on toredad,“ arvas ta.

Häbipost pelutab

Enda eest seismine võib aga Kaunissaare arvates osutuda kaunis keeruliseks, sest märkuse tegemise järel võib ise tagakiusamise objektiks sattuda. „Ta ei läbi otsitud põhjustel kooli ja hakkab saama isiklikke märkusi: tütarlapsest saab "halb näide" igapäevaseks seksistlikuks naljatlemiseks,“ prognoosis disainer ja kauaaegne TÜ Kliinikumi Lastefondi juht.

Viimase teooria julges vähemalt Zebra autokool, üks Õnneleiu klientidest, küll jõuliselt välistada. Zebra Tartu osakonna juhataja Marek Petrenko möönis, et kui inimesi nende pakutu eetilisel tasandil häirib, on lugu kehvapoolne. „Kui kellelgi on pretensioone, võime talle mida iganes kompensatsiooniks pakkuda, sest need naljad võivad feministlikust vaatepunktist tõesti solvavad olla,“ tunnistas ta. „Eks peame ise materjali kriitilise pilguga üle vaatama, äkki leiab veel midagi – pildid saab ju alati välja võtta.“

Petrenko lisas, et kuigi materjalid tänaseks vanad ja aegunud on ning peagi uue programmiga asendatakse, pole siiani sarnaseid probleeme tekkinud. „Ostsime videod Õnneleiult autokooli asutamisel seitse aastat tagasi. Mingid materjalid oli vaja maanteeametile esitada ja ametile need sobisid,“ kinnitas ta. „Ka õpetajakoolitusel jagati need meile just eesmärgiga, et neid loengutes kasutaksime – ilmselt oli siis kehv otsus.“

Valulikud reaktsioonid

Igaks juhuks soovitas Kaunissaare järgmistel ohvritel võtta mitme naisega kokku suurem seltskond ja teha märkus ühiselt. Paraku leiduvat hea hulk naisi, kelle meelest probleemi ei ole, sest naised ongi ju "meeste vallas“ ehk autojuhtimises viletsamad, lobisevad ja segavad. „On ju loomulik, et "ilusama soo" põhifunktsioon on pakkuda silmailu – seega naljatlemine ilmsete tõsiasjade üle on okei ning "halvas mõttes" naiselik virisemine kohatu,“ ironiseeris ta.

Siiski ei jää Kaunissaare arvates üle muud kui üheskoos märku anda, et selline suhtumine tänapäeval, kus naised sõidavad ja õpivad juhioskusi võrdselt meestega ja teevad sealjuures veel vähem tõsiseid avariisid, lihtsalt ei sobi. „Võib-olla on see küll soovitusena kohatu, kuid mehele võib olukorra paremini selgeks teha naiste vastunaljatlev "võrdne soov" näha ka kaassõitjast meest suu kinni seotuna – ning poolpaljad poisid tee ääres segavad samuti juhti. Ehk saab siis aru,“ pakkus ta.

Ise peab Kaunissaare seksismi igapäevasuhtluses mõistetavalt väga tõsiseks probleemiks ning püüab sellele igal võimalusel tähelepanu juhtida. Tihti on reaktsiooniks "Nalja ka enam ei tohi teha või?", "Sinust ei oleks küll uskunud ,et sa niisugune vaenulik võitlev feminist oled." või "Miks sa heatahtlikule mehele oma vaenuliku osutusega ebamugavust valmistad? See ei ole viisakas.".

On ka pettunuid

Sellegipoolest näitab Kaunissaare praktika, et tänu pidevale teemast rääkimisele hakatakse sääraste hoiakute kiuslikku "normaalsust" tasapisi teadvustama. „Õnneks praegusajal on võimalik tähele panna ka ilmseid püüdeid suhtlemises vältida seksistlikku "normaalsust",“ leidis ta lootust.

Teisalt ei voola need trendid ühes suunas ning nii mõnigi seni suurejooneliselt feminismi kuulutanud arvamusliider on tänaseks enda jaoks avastanud hoopis teistlaadi maailmavaate. „Pean tunnistama, et olen feminismis pettunud,“ tõdes näiteks alles mõned aastad tagasi Feministeeriumi portaalis ja Facebooki grupis „Virginia Woolf ei karda sind!“ aktiivselt sõna võtnud ajakirjanik Jaanus Vogelberg.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/12/2018 22:04:34



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34909391403198