Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Rail Balticu eest võitlevad autsaiderid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Riigikogu valimiste lõpuspurdiks valmistuvad erakonnad on Taaralinna erihuvidele suures osas käega löönud: Rail Balticut loodavad Pärnult üle lüüa veel vaid need, kel uuringute järgi üle valimiskünnise asja polegi.

Kümnest parteist (üksikkandidaate meie ringkonnas pärast skandaalist Meelis Kaldalu diskvalifitseerimist välja ei lähegi) seisavad valimisprogrammis selgesõnaliselt Euroopasse põrutava raudtee suunamise eest olemasolevale Tallinna-Tartu-Valga trassile Vabaerakond ja Rohelised, Paraku toetab Rohelisi viimase Turu-uuringute küsitluse kohaselt kolm ja Vabaerakonda üks protsent rahvast.

Täiendav nõudlus

„Toetame loodust ja raha säästva raudteevõrgu arendust ning elektrifitseerime esimeses etapis raudtee kuni Tartuni,“ lubab atmosfäärifüüsik Marko Kaasiku juhitav Roheliste nimekiri koguni. „Eesti ei vaja olemasolevale põhja-lõunasuunalisele ja Riiga jõudvale raudteele dubleeriva struktuuri rajamist keskkonna ja kodude hävitamise arvel, vaid kogu olemasoleva raudteevõrgu parendamist.“ Vabaerakondlased (esinumbriks kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna eksjuht Kuido Nõmm) on aga veendunud, et vaatamata trassi muutmisele toetaks Rail Balticut jätkuvalt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Seevastu tõenäoliselt valitsusse pürgivad poliitjõud juba kokku lepitud Pärnu-suunalist kiirraudteed ei vaidlusta, tehes ülikoolilinna suunal küll sümboolseid kummardusi siseriikliku rongiliikluse osas. „Suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks Tartu, Viljandi ja Narva suunal,“ võib igaüks ajaloolase Aadu Musta juhitava Keskerakonna nimekirjast välja lugeda just seda, mida ise kõige õigemaks peab.

Sotsid jurist Heljo Pikhofi vedamisel tõotavad kruvida raudteekiiruse Tallinna suunal 160 kilomeetrini tunnis, isamaalased (kutsehariduskeskuse direktor Tõnis Lukas) aga piirduvad üldisemalt siseriikliku raudteevõrgu väljaarendamisega. See-eest leiab Isamaa programmist originaalse lubaduse otsida koostöös lõunanaabritega võimalusi avada kiire rongiühendus liinil Tallinn-Tartu-Riia.

Rootsi garantii

Eriti detailse kava käib välja uustulnuk Eesti 200, mida Taaralinnas kroonib eksisamaalane Margus Tsahkna. „Teeme vajalikud investeeringud rongiliikluse kiiruse kasvatamiseks 135 km/h vähemalt aastaks 2025; alustame projekteerimist ja algatame planeeringud kiiruste tõstmiseks 160 km/h hiljemalt 2035. aastaks,“ seisab must valgel.

Kogu ulatuses neljarealist Tartu-Tallinna maanteed pakuvad kõik kolm tänase poliitmaastiku „suurt“: Keskerakond, Reformierakond (esinumber linnapea Urmas Klaas) ja EKRE (ajaloolane Jaak Valge). Sealjuures peaministripartei vajadusel kaasata laenuraha, oravad arvestada liikluskoormust ja –ohutust ning rahvuskonservatiivid on kõige konkreetsemad: tee saab valmis riikliku ehitusprogrammi raames kaheksa aastaga.

Väiksemad tegijad on valmis kohati leppima niinimetatud kaks-pluss-üks-süsteemiga, kusjuures taas on kõige täpsem Eesti 200, mis on valmis ehitustöödega ühele poole saama 2022. aastaks. „Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja teised maanteed saavad vastavalt liikluskoormusele möödasõidu- või muutsuunaga rajad ja suundi eraldavad barjäärid kokkupõrgete vältimiseks,“ täpsustavad Rohelised. „See ratsionaalne, õnnetusi vältiv lahendus on ennast tõestanud Rootsis.“

Tugi maakatele

Laiemalt tuleb aga tõdeda, et Dorpatit käsitletakse peaasjalikult Eesti mõistes suurlinnana, kus on niigi ebaõiglaselt hüva elada, ning nüüd on aeg nõrgemaid omavalitsusi järele aidata. Iseäranis agarad on sel suunal sotsid: väljaspool Tallinnat ja Tartut tuleb pakkuda nii „palgatoetust“, soodustusi korterelamute renoveerimiseks kui uusi võimalusi kunstist osasaamiseks ning rahvusvahelist kunstiprojektide korraldamiseks.

Ka Vabaerakond peab oluliseks motiveerida õpetajaid palga ja muude toetustega just kahest keskusest eemal. Rohelised aga töötavad perifeeria-perearstidele välja tööd hõlbustavate, piiranguid ja läbipõlemisohtu vähendavate ja nende patsientidele paremat ligipääsu võimaldavate meetmete paketi.

Ehkki tuleviku-Eestit, kus Tartus elab 110 000 inimest (ja Räpinas, Kilingi-Nõmmel või Kallastel siis selle võrra vähem), peetakse visioonis ebasoovitavaks, on ainus poliitseltskond, kes Taaralinna tulevikule spetsiaalse lõigu pühendanud, Eesti 200. „Tartu on ihaldatud ülikoolilinn kogu Läänemere piirkonnas, kus toimuvad rahvusvahelised teaduskonverentsid ning asuvad paljude IT- ja biotehnoloogia ettevõtete arenduskeskused. Hea rongiühendus toob siia õppima tudengeid lähipiirkondadest, nagu Riia või Helsingi, kuid ka kaugemalt, sealhulgas Aasiast,“ unistavad nad 200-aastasest vabariigist.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/01/2019 09:54:58



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34389615058899