Küsitlus

Millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel? (Võitja pääseb finaali.)

Kiiruga kokku klopsitud arengukava utsitab noori logelejaid tööle

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Haldusreformi pööristes valminud maakondlik strateegia aastani 2040 näeb Tartu arengumootorina IT-sektorit, kuid pole unustanud ka Tähtvere lautasid.

Uhke loosungi kohaselt hakkab Taaralinn 21 aasta pärast idufirmade maailmas tähendama sama, mis ärieliidile Davos, sest sTARTUp Dayst on saanud ülemaailmne megaüritus. „Tartule väga sobib seda sorti majandus,“ kiitis strateegia konsultant, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. „Mis on aga puudu, on uute tehnoloogiate rakendamine tavasektorites. Just see vedas omal ajal Ameerika kiiresti edasi.“

Tühi tagala

Sestap on inimgeograaf Raagmaa sõnul ülimalt oluline, et välismaalt meile saabuvad nutikad noored arvuti¬spetsialistid end siin turvaliselt ja hästi tunneksid. EKRE kohalik juht Indrek Särg seadis aga küsimärgi alla, kas ikka tasub maakonna elanike arv nii otseselt sisserändest sõltuma panna. „Võib-olla oleks siiski otstarbekas keskenduda oma rahva eest hoolitsemisele sellisel määral, et rahva juurdekasv oleks tagatud?“ päris ta. „Näiteks kas või lasteaiatasude puhul oleks siin mõtlemisruumi.“

Raagmaa oli põhimõttega päri, mööndes samas, et hüppeliselt tõusnud lastetoetused on sündivusele juba kenasti mõjunud, kuid sarnaselt vanemahüvitisega võib see efekt jääda lühiajaliseks. „Tartu probleem on see, et Lõuna-Eesti on juba tühi, sealt ei ole enam rahvast tulemas. Nad kas on juba Tartusse tulnud või, nagu enamik, hoopis Tallinna piirkonda või välismaale ära läinud,“ maalis ta tagamaast nukra pildi.

Iseäranis intensiivselt kipuvad kodulinna tolmu jalgadelt pühkima 20-30-aastased, seda eriti majanduskriisi ajal, kui tööd lihtsalt polnud, laenud aga ootasid maksmist. Kiiresti ülesmäge vurav palgatase annab samas lootust, et sama vanuse¬grupp tee ülikoolilinna leiab. „Nii et on kaks varianti: ühelt poolt ukrainlased ja muud ida poolt tulevad noored, kes on siia saanud elamisload, ja teisalt tagasitulijad,“ tõdes Raagmaa. Kerge lootus püsib ka pensionipõlveks naasjatel, ent seda mõistagi alles kaugemas tulevikus.

Siiski annab tööjõudu juurde võita ka sisemiste ressursside arvelt, mida katab arengukavas täiesti eraldi blokk. „Sinna alla läheb märksõna „logelejad“: tuleb välja, et Tartumaal on üle 3000 noore inimese, kes ei tööta ega õpi, vaid lihtsalt on,“ selgitas Raagmaa. „Umbes 3000 välismaal töötavat Kalevipoega tuleb ka üsna pea tagasi.“

Ahned lätlased

Muidugi võib iseseisva keskuse arendamisest sootuks loobuda ja võttagi kurss hoopis enda Tallinna eeslinnaks seadmisele. „Arenguseminaril kerkis väga tõsiseks teemaks nii-öelda tunnirong, et Tartust saaks Ülemistele iga tund ja tunni ajaga. Tehnoloogia seda võimaldaks, iseasi on tahe ja investeeringud,“ märkis konsultant. „Tartut ei päästa neljarealised teed, pigem rong. Raudteejaam on praegu jäänud selliseks tühjaks auguks keset linna, aga tegelikult oleks selle 30-hektarise ala arendamine linnale üks suur võimalus.“

Kuniks kiirrong Tallinnasse paremaid aegu ootab, tuleb laia maailmaga sidet pidada lennuliikluse kaudu, kus on ainsaks sihtkohaks praegu tänu Finnairile jäänud Helsingi, kuigi palju magusam oleks taas Riiga pääseda. „Helsingi liin on ennast päris hästi tõestanud, aga Helsingi kaudu on see lisatund, mis inimestel iga kord tuleb läbi teha,“ kurtis Raagmaa. „Riia-suund töötas ka väga hästi, aga Air Balticul oli raske, seetõttu läks ta ahneks.“

Pigem lendaks

Sotsiaaldemokraadist bioloogiaõpetaja Ott Maidre väitel võiks siinkohal kaks nimetatud elementi kokku panna. „Otseraudtee Riiga aitaks natuke provintsilinna efekti maha tõmmata,“ arvas ta. „Riias on palju parem ühendus ja sealt saame lennuki või rongiga minna kuhu iganes.“

Raagmaa kinnitas, et teema on strateegias päevakorras, ent tuleb silmas pidada, et siin ajame asju teise riigiga, mis pani alles neli kuud valitsust kokku ja millega me pole suutnud isegi alkoholiaktsiisi ühtlustada. „Sellesse ma ei julgeks väga panustada. Pigem lendaks Riiga, kui loodaks rongi peale,“ leidis ta.

Reformierakondlasest abilinnapea Reno Laidre rõhutas, et mitmed olulised punktid pole arengukavasse jõudnud puhtalt ahtakese ajaakna tõttu. „Haldusterritoriaalse reformi järel oli meie maakond täiesti segi paisatud, allesjäänud kaheksast omavalitsusest ainult kaks puutumata ja ülejäänud kuus paljuski oma siseasjadega tegelemas,“ meenutas ta. „Paralleeltegevusena tuli siis maakonna arengustrateegia kokku panna.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/02/2019 08:57:33



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17879390716553