Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Saamatud tudengid mürgitavad õhku

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eluohtlikule bensopüreenile sõja kuulutanud linn püüab kodanikud munitsipaaltasandil propaganda abil õigete küttelahedusteni suunata. Alternatiiviks on ju ränk vähisurm.

Teadupärast ületab kantserogeense bensopüreeni hulk meie ühises õhuruumis juba aastaid jõuliselt normväärtust ning peamiseks süüdlaseks peavad asjatundjad just olmekütet – seepärast on suurima löögi all ahjurohked Tammelinn, Karlova ja Maarjamõisa. Enne resoluutsemate lahenduste kallale asumist aitaks paljuski olukorda parandada nutikam kütmine, mistõttu on koostöös juhtivate pottseppadega nutiajastul appi võetud Youtube ja Facebook, ent ka voldikud ja otsekohtumised, kus ahju käsitsema õpetatakse.

Ahi pole toru

Milleks sellisele vanemale põlvkonnale elementaarsena tunduvale oskusele küll kallist maksumaksja raha raisata? „Et sügisel Tartusse tulevad uued tudengid, kes ahiküttega erakorteritesse elama asuvad, teaksid, et kui sa ahju kütad, siis võtab natukene aega, kuni ahi läheb soojaks,“ oli meer Urmas Klaasil Reformierakonnast vastus varnast võtta. „Et ahi ei ole keskküttetoru, et paned tule alla ja kohe on kuum. Et vältida ülekütmist, et õpetada, kuidas puid küttekoldesse panna, kuidas ahjule hapniku ligipääsu tagada ja nii edasi.“

Klaasi sõnul on senine praktika näidanud, et erilist imestust põhjustab alatihti tõik, et tuld saab ja tulekski süüdata pealtpoolt. „Paljud ei olnud kuulnud ega uskunud,“ mainis ta. „Tuli süüdati kahte ahju ja kaminasse, et veenduda, et tuli tõepoolest nii süttib, kestab kauem, on kaunis vaadata ja ka põlemisprotsess on oluliselt rahulikum ja puhtam.“

Võimupartnerile kiitis igati takka ka linna teine mees, volikogu esimees Aadu Must Keskerakonnast. „Nähtavasti sellest põlvkonnast, kes veel ise ahju küttis, on peale tulnud uus põlvkond, kes on keskküttega korteris suure osa ajast elanud ja vajabki sellist õpetust,“ analüüsis ta.

Nihutame linna

Ahikütte eest seismise ka hiljutistel parlamendivalimistel enda südameasjaks võtnud EKRE kohalik juht Indrek Särg aga viitas asjaolule, et eriti kõrgeks kruvib bensopüreeni tase näiteks Karlovas reedeti-laupäeviti. „Vähemalt pottseppade esindajad on küll viidanud, et bensopüreen ei teki mitte niivõrd tavaahju või väikekatla, vaid saunaahjude ja kaminate kütmisest, mida tehaksegi nädalavahetustel,“ sõnas ta.

Klaas nõustus, et saunateooria kõlab igati loogiliselt ning kindlasti ei saa üht killukest tegevuskavast kontekstivabalt üle võimendada. „Mõelgem selle peale, mis materjalist on saunaahjud, kuidas on hapniku juurdepääs tagatud, kui palju ahju köetakse, kas otse leiliruumist või mõnest teisest ruumist,“ loetles ta riskitegureid.

Liiati pole ka kõik ahjurohked linnaosad ühe mütsiga löödud, näiteks Supilinnas on risk oluliselt pisem. Põhjuseks on meie kliimas domineerivad edela- ja läänetuuled, mis jõeorus asuvasse asumisse omalaadse ventilatsioonikoridori tekitavad. „Prooviks õige kuidagi nihutada seda tuulteroosi, et kas tuuli kanaliseerida või linna asendit natuke muuta, ja probleem lahendatud?“ unistas juhtiv keskerakondlane Vladimir Šokman.

Naelkumm saastab

IRL-i ninamehe Peeter Laursoni arvates tasub aga kogu tegevuskava aluseks olevas uuringus sootuks kahelda, sest põhiliselt on mõõtmised sooritatud Karlova seirejaamas ning ülejäänud linna olukord selle põhjal modelleeritud. „Mille põhjal on see arvamus kujundatud, et just ahiküte on see kõige suurem bensopüreeni allikas?“ kritiseeris ta. „Miks ei ole arutatud talvel naelkummidega sõitmise üle või ka näiteks selle üle, et üks sigarett 59 nanogrammi bensopüreeni eraldab?“

Klaas soovitas siiski teadlaseid ja spetsialiste rohkem usaldada. „Mina ikkagi olen koolis õppinud, et maakera on ümmargune,“ lausus ta. „Tõepoolest, välja on toodud riskitegurina ka liiklus, peame seda hajutama ja suunama inimesi kergliiklusvahendeid kasutama, aga kõige suuremat mõju avaldab olmekütmine.“

Loomulikult ei tähenda eelöeldu veel, et omavalitsus ahikütet lõplikult ära keelama kipuks. „Kui inimesel on korralik ahi, siis ei hakata seda välja lõhkuma ja midagi muud sinna asemele ehitama,“ resümeeris linnapea.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 04/04/2019 08:46:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16505885124207