Küsitlus

Keda usub?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Ootamatult tartlaste kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunenud kantserogeense bensopüreeni pärssimise üle on mõttelõnga veeretatud nii avalikel aruteludel kui tagatubades ning viimaks on kohalik võim välja tuldud konkreetsemate tegevuskavadega.

Teatavasti on eeskätt uuringud murettekitavad annused kahjulikku ühendit tuvastanud just Karlova, Supilinna ja Tammelinna õhust, mis on ekstreemsemates väljundites viinud diskussiooni koguni seal domineeriva ahikütte keelustamiseni ja jõudnud seeläbi ka lõppenud riigikogu valimiste kampaaniasse. Et aga ahjude väljalõhkumine meite armsas kalurikülas ilmselt rahvarahutused põhjustaks, ongi tulnud tarkadel peadel genereerida realistlikumaid õlekõrsi.

Kes vastutab?

Üks võimalus oleks värske õhu säästmiseks kasutusele võtta tõmbemoderaatorid, mis aitaks paljudel juhtudel umbsete korstnate tõmmet parandada ning põlemisprotsessi intensiivistada või ühtlustada. "Optimaalse kütterežiimi saavutamiseks võib see teatud juhtudel olla väga mõistlik lahendus," leidis abilinnapea Raimond Tamm.

Tehniliselt pisut teistmoodi toimiks tõmbegeneraator, mis samuti nigelate korstnate kasuteguri asjakohasemaks vormiks. "Need on turul saadaval ja ennast tõestanud, nii et ka selle meetmega pidasime mõistlikuks arvestada," lisas Tamm.

Keemik Peeter Laursoni sõnul ei pruugi need võtted aga alati toimida - traagilisemal juhul võib minna hoopis vastupidi. "Kui välja pakutav tõmberegulaator mingil põhjusel ei tööta ja on vigane, siis võib juhtuda, et tõmme jääb ühel hetkel üldse kinni ja põhimõtteliselt küdeva küttekolde suitsugaasid tulevad selle tagajärjel tuppa tagasi," sõnas ta. "Kes võtab vastutuse, kui keegi selle tõttu surma saab?"

Filtrid peale

Tamm rõhutas siiski, et kõik võimalikud tegevused on soovitusliku iseloomuga ja iga majapidamine peaks nende seast endale kõige sobivama ja mõistlikuma välja valima. "Loomulikult linnavalitsus ei saa garanteerida, milline on selle paigaldustöö kvaliteet, aga ka spetsialistid ei saa endale lubada eluohtlike lahenduste paigaldamist," arvas ta.

Kuna 2022. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv, mis sätestab ranged nõuded tahkekütuse kohtkütteseadmete ökodisainile, kerkis rahva seast esile ettepanek soodustada juba täna nendele nõuetele vastavate tootjavastutusega ahjude ja kaminasüdamike paigaldust vanade küttekollete asemele. "Väljastpoolt kõige lihtsam ja kiirem viis õhusaastet vähendada on korstnatele filtrid paigaldada ja osaliselt võiks linn seda toetada," lisas Tamm. "Aga kõigile majadele kohustuslikuks me neid filtreid muuta ei saa."

Muidugi leiab ühiselt sündinud plaanide reast ka suurejoonelisemaid ideid. Nii soovitakse näiteks Tartu kaugküte hoida toimimas taastuvatel energiaallikatel, millele see ka lõviosas üle viidud on. "Ka selle, et tööstuse ja kaugjahutuse jääksoojust oleks võimalik kasutada kaugküttes, lisasime mõistliku tegevusena tegevuskavasse," tõdes Tamm.

Külmas ohtlikumgi

Ometi ei puuduta nõuannete komplekt üldse bensopüreeni allikana suitsetamist, ehkki ühest sigaretist hinnanguliselt 40 mikrogrammi tapvat ainet õhku paiskub. " Omavalitsuse käed pole piisavalt pikad, et suitsetamist kuidagi reguleerida saaks," põhjendas abimeer. "Aga hea meel on selle üle, et avalikes siseruumides on suitsetamine tänapäeval ikkagi keelatud. Välisõhus see mõju kindlasti ei ole nii oluline."

Tegelikult on asi naljast kaugel, sest uuringute põhjal viib õhusaaste Tartus enneaegselt hauda 166 inimest aastas, mis on muidugi kõigest hinnanguline number, ent murettekitav sellegipoolest. Selle kurva statistika parandamiseks võiks sotsioloog Jüri Kõre arvates pruukida ka radikaalsemaid meetmeid, näiteks lubada paarisnumbriga maju kütta paaris- ja paaritut numbrit kandvaid hooneid paaritutel kuupäevadel. "Seda võiks rakendada selliste ilmadega, kui pilved on madalal ja õhusaaste ei haju," soovitas ta. "Need surmad oleks võinud ju ära hoida."

Ometi tõrjuti just see ettepanek lõpuks tagasi ja seda esmapilgul õige kummalisel põhjusel: ahjude kohatine kütmata jätmine viiks teooriamaailmas manalateele veelgi enam rahvast! "Tõenäoliselt on spetsialistid silmas pidanud külmetamisega või külmumisega seonduvaid ohte," oletas Tamm.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/05/2019 21:31:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18238806724548