Küsitlus

Keda usud?

Poolroheline parkimispidu saab läbi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tõupuhaste elektriautode eksklusiivsus kasvab uue korra juures veelgi. Tartu LV

Pooleteise aasta pärast hübriidmootorist ohvriannina parkimisjumala altarile enam ei piisa - võitlus neljarattalistega jõuab järgmisele loogilisele tasemele.

Aastast 2021 jääb õigus kõikjal linnas priilt seista ainult täielikult elektri jõul liikuvatele sõidukitele, sest üle kümne aasta ka hübriididele kehtinud erand kaotab kehtivuse. „Kliima soojenemisest ja seda põhjustavate süsihappegaasi heitgaaside vähendamise vajadusest on viimasel ajal päris palju räägitud,“ põhjendas otsust abilinnapea Raimond Tamm. „Kliimapoliitika eesmärgid ja sellest tulenevad regulatsioonid avaldavad survet ka autotööstusele, mis on tänasel päeval väga selgelt liikumas elektrimootorite suunas.“

Ikka trügivad

Seega on hübriidmootoreid turule paisatud sedavõrd palju, et neile erikohtlemist pakkuda pole lihtsalt enam mõistlik. „Kuna autotööstus on keskkonnaeesmärkidel järjest seda latti ülespoole kergitanud, siis on meil mõistlik neid globaalseid trende ka järgida,“ rõhutas Tamm. „Selliste meetmetega anname välja sõnumeid, milliseid sõidukeid me ennekõike tänavatele ootame.“Liiati pole põhjust naiivsuseks: hübriidautode puhul ei saa ihaldatud süsihappegaasi nullemissioonist kaugeltki kõneleda, mistõttu pole ka üheski teises Eesti linnas neile analoogset soodustust tehtud. „Ligi kaks kolmandikku sellest kütusest, mida nad kasutavad, on fossiilne,“ teadis abimeer.

Paraku jääb hübriidautode hellitamise peatamisest mitme arvamusliidri hinnangul väheks, et kesklinnas valitsevale autouputusele piiri panna. Esmase alternatiivina torkab muidugi pähe kõigi juhtide rahakoti pihta virutamine. „Praegu on südalinnas, A-piirkonnas tasu päris korralik (kaks eurot tunnis - toim), aga kõik kohad on täis. Tegelikult peaks parkimistasu olema ju selline meede, mis paneb inimese mõtlema, kas ta ikka trügib autoga sinna,“ arutles trükimuuseumi direktor Lemmit Kaplinski. „Tõstaks seda natuke, nii et tekiks pidevalt mõni vaba koht?“

Kõigile veerand

Tamm tõdes, et tulevikus summade tõstmise küsimus kahtlemata tõstatub, kuid praegu peaks parkimiskohti siiski jaguma. „Siin võivad olla mingid üksikud hetked ja kohad, kus kohta ei leia, aga mina, kes ma liigun üsna igapäevaselt autoga, ei ole kordagi ilma kohata jäänud,“ rääkis ta.

Keemiafirma Greendorp OÜ juhataja Peeter Laurson aga leidis, et kuni pole sõnastatud selget eesmärki, kas Taaralinna soovitakse tulevikus näha jalakäijate, ratturite või autojuhtide linnana, jäävad kõik täiendavad piirangud arusaamatuks. „Sellised piirangud on meelevaldsed ja tekitavad pingeid nii ühelt kui teiselt poolt,“ leidis ta. „Täna ei ole häid lahendusi jalgsi kõndimiseks, jalgrattaga liikumiseks ega kaugeltki mitte autoga sõitmiseks.“

Tamme arvates on siht selge: soodustatakse alternatiivseid liikumisviise, kuid üle ega ümber ei saa ka isiklikust neljarattalisest. Aastaks 2040 peaks autokasutus, jalgsi kõndimine, jalgrattaga sõitmine ja ühistransport hõlmama kogu inimhulkade mõõdukatel kiirustel ja hulgakaupa liigutamisest võrdselt ligikaudu 25%. „Ise kasutan kombineeritud varianti ja arvan, et selliseks see ka jääb. Täielikult autoga sõitmisest ma ei loobu,“ tõi abimeer end eeskujuks.

Sama hädaga kempleb teadupärast kogu arenenud maailm ning eeskujude järele ahmib ka meie kõige väärikam kodanikkond. Ajalooprofessor Aadu Must teab näiteks Stockholmi näitel hästi, et tõsta saab parkimistasusid alati, ent arvestada tuleb ka tagajärgedega. „Esialgu jäi transporti vähemaks, pärast oli olukord endine, aga linnavalitsus vahetati välja,“ meenutas ta.

Amsterdami lummuses

Näitleja Merle Jääger meenutas Jaapanit, kus auto soetamiseks on tarvilik tõend parkimiskoha olemasolust. Luuletaja Indrek Hirv seevastu on armunud Amsterdami. „Seal on nii, et inimesed käivad kilomeetri või kaks jala päris hea meelega,“ kinnitas ta. „Selge on see, et autoga linna ei saa, sellega ollakse harjunud.“

Perearst Eva Loskiti arvates võiks omavalitsus karmimat joont üles näidata hoopis jalgratturite suhtes ning mõned piirkonnad neile sootuks sulgeda. „Ma küll ei kujuta ette, kuidas Jakobi mäest rattur talveperioodil alla sõidab,“ põhjendas ta tarvidust keelumärkide järele. „Väga probleemne on ka Puusepa tänav Tasuja tänavast S-kujulise ristmikuni: seal on küllaltki kitsas ja ratturid vuhistavad suure kiirusega.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/05/2019 19:59:49



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16915798187256