Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Rahvusülikoolis algas õppetöö

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Seda peaaegu täpselt sajand tagasi – esmaspäeval 6. oktoobril 1919. aastal eestikeelsete ettelugemiste-loengutega õige mitmes aines. Kuidas aga niikaugele jõuti, sellest alljärgnevalt.

Aasta varem novembrikuu lõpul, kui Peeter Põllust oli saanud noore Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse haridusminister, vabastati ta nädal hiljem sellest ametist. Ning nimetati alles plaanitsetava rahvusülikooli organiseerijaks-kuraatoriks. Saadeti kiiruga Tallinnast Tartu, et võtta siinne ülikool üle lahkuvatelt Saksa okupatsioonivõimudelt. Kuna ta oli varem olnud 10 aastat esimese eestikeelse keskkooli – praegune MHG – direktor, omas ta küllaltki kidaste haridusasjade korraldamiseks nii kogemusi kui perspektiivset pilku.

Rahvusülikooli rajamise tarvis moodustati Põllu eestvedamisel komisjon, mis asus kevadsuvel tööle. Kõigepealt määrati kindlaks suurkooli põhilised tegevussuunad ja nimetati 6 fakulteedi ajutised dekaanid. Nii kujunes TÜ ajutine nõukogu, kes valis 46 õppejõudu-professorit. Enamikus vajalikku teaduskraadi omavad baltisakslased. Professori kutseta eestlasi sai nimetada ainult kohusetäitjateks.

Septembri keskel teatati, et rahvusülikoolis õppimiseks on avaldanud soovi 1036 isikut, kellest üle poole on aga vahetult sõjaga seotud. Kas siis lausa rindel või tagalas. Nende kohene osavõtt õppetööst pole seetõttu võimalik. Kõige rohkem oli soovijaid arstiteaduskonda (473), poole vähem matemaatika-looduteaduskonda ja neist omakorda poole vähem õigusteaduskonda. Naisi oli huvilistest 258. Õpetust hakatakse andma oktoobri alul, pidulik avaaktus peetakse aga 1. detsembril. Siis jääb aega asja korraldada ning välismaa ülikoolidele prantsuskeelseid kutseid saata.

Oma suurkooli avamisega jäime mõnevõrra lõunanaabritest maha. Riias oli peetud Läti ülikooli avaaktus juba 28. septembril. Meil aga algab aulas 4. oktoobri keskhommikul pidulik esimeste tudengite immatrikuleerimine. Kuraator rektori kohustes annab matriklid 69-le uue ülikooli akadeemilisele kodanikule. Ta toonitab, et oma kõrgkoolis tuleb noorusel teha palju tööd ja otsida tõde. Siis leitakse õpingutes niipalju kõrget rõõmu, et võib Gaudeamust laulda ka ilma alkoholita.

6. oktoober oli uue õppeaasta esimene tööpäev. Peetakse esimesed loengud ja seda sihilikult ainult eesti keeles. Ajaloo-filosoofiateaduskonnas teeb otsa lahti professori kohusetäitja Jaan Jõgever emakeelekursuse sissejuhatusega. Talle sekundeerib cand Villem Ernits teemal „Eesti elemendist vene keeles“. Teisipäeval kõneleb cand A. Sildnik pärisorjusest Eestis 19. aastasajal. Kesknädalal M. J. Eisen Kalevipojast ja neljapäeval J. Sepp Rootsi ajast Eestis.

Veidi varem olid baltisakslastest õppejõud pöördunud P. Põllu poole hoiatusega, et egas teil omakeelsest ülikoolist ikka midagi välja ei tule. Sedavõrd napilt olla õppejõududeks paslikke haritud eestlasi. Parem avatagu internatsionaalne Universität Dorpat. Sinna võetagu studente kõigist Balti riikidest, kes siis olemasolevate professoritega ise õppekeeles ja korralduses kokku lepivad. Nii saaks Tartust / Dorpatist kaubandusliku vabalinna Danzigi eeskujul akadeemiline vabalinn. Õppekeel oleks loomulikult saksa keel, kusjuures nii eesti kui läti keele õpetamise ja uurimise võimalused oleksid varasemaga võrreldes hoopis avaramad.

Peeter Põld koos oma kolleegidega lükkas taolised ettepanekud pikemata tagasi, avaldades lootust, et meile tuleb akadeemilise kaadri jaoks tõhusat abi eelkõige Soomest, vähemal määral Rootsist. Ja nii ka läks.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 03/10/2019 09:08:34



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1859130859375