Küsitlus

Finaal: milline raadiojaam on sulle armsaim?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ainult prii veiniklaasi pärast pole reede õhtul muuseumisse mõtet tulla. Ruudu Rahumaru

Tartu Kunstimuuseum, moodsa nimega Tartmus, külvab reedel kell 18 rahva teadvusesse skandaalset erootikat, ent pakub ka laiemat ülevaadet kulutatud rahalistest vahenditest.

Ühe korraga avatakse raeplatsil viltuses majas pidulikult kolm näitust: „Müstika ja Eros“, „Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud” ja „Kõrgepinge“. Neist esimese eesmärgiks on muuseumikogu tutvustamine seksuaalsust kajastavate teoste kaudu. Teiste seas on väljas kurikuulus rahandusminister Martin Helmet kujutav „Minu m*nn on puhas“, samuti õnnetult vara lahkunud feministi Anna-Stina Treumundi pornograafiamaiguline „Ühe võimaliku orgasmi päritolu“.

Lõputu ahvatlus

„Muuseumi kollektsiooni kuulub erootilisi karikatuure, intiimseid joonistusi, erinevaid seksuaalsust kajastavad allegoorilisi ja mütoloogilisi teoseid, mis annavad laiapõhjalise ja samas sügava baasi näituse koostamiseks,“ raporteeris turundusspetsialist Riin Lisett Rei. „Näitus on jagatud alateemadeks: ahvatlus, partneri otsingud, promiskuiteet ehk ohjeldamatus ning perekond ja viljakus.“

Viimase kümne aasta jooksul on Tartmusi kogusse lisandunud ostude ja annetuste kaudu erinevaid teoseid, muu hulgas nii fotograafiat, graafikat, maale, skulptuure, videot kui ka eksperimentaalseid installatsioone – ning just neid kollektsioon „Aruanne publikule“ tutvustabki. „Kunstimuuseumi ostukomisjon valib igal aastal välja kõrge kultuurilise ja ajaloolise väärtusega kaasaegse kunsti teoseid, mis leiavad koha muuseumi mahukates ja väärikates kogudes,“ lisas Rei.

Ostukomisjon lähtub uute teoste ostmisel kolmest peamisest suunast. Esiteks on luubi all kaasaegne kunst 90ndatest tänapäevani. „Pärast taasiseseisvumist on kohalik kaasaegne kunst olnud rikkalik. Soovime seda pärandit säilitada,“ märkis turundaja. Teiseks seisavad aukohal Eestist sõja ajal emigreerunud väliseesti kunstnikud.

Pimestav gamma

Kolmandaks aidatakse järele mitteametlikku Eesti kunsti Nõukogude ajast. „Muuseum pidi sel ajal koguma ametlikult poliitiliselt ja ideoloogiliselt õiget kunsti,“ selgitas Rei. „Praegu proovime juurde osta just mitteametlikke kunstnikke, et 1960.-1980. aastate kunstiajalugu oleks hästi esindatud.“

Mirjam Hinni „Kõrgepinge” keskendub aga intensiivsetele meeleseisunditele ning nende rollile inimeseks olemise juures. „Lammutades äärmustesse kalduvad kogemused, nii positiivsed kui negatiivsed, nende algosadeks, otsib näitus kõiki meeliülendavaid elamusi iseloomustavat ühist süvastruktuuri, mille Hinn on püüdnud oma abstraktsete maalide pimestavasse värvigammasse,“ tõdes turundusekspert.

Kunstimuuseumi näituste sarja „Noor Tartu” eesmärk on pakkuda eneseteostusvõimalust ülikoolilinnaga seotud noortele kunstnikele. Samast sarjast on enne Hinni varem võimalus antud Sten Eltremaa („Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”, 2017) ja Keiu Maasiku („Kolm venda”, 2018) isikunäitustele.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/11/2019 09:33:15



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16860198974609