Küsitlus

Finaal: milline raadiojaam on sulle armsaim?

Ringlusrattad toovad kopsakaid trahve

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Avalik tähelepanu ja vilkad hobifotograafid pole suutnud sigatsemisele piiri panna.

Kuigi avalike jalgrataste väärkasutamine on esimese viie kuuga tekitanud kahjunõudeid sadakonnale kodanikule, ei pidurda see kuigivõrd projekti hoogu, mis tuleval hooajal veelgi massiivsemalt taaskäivituda lubab.

Õigupoolest päris pausi sisse ei jäetagi, sest veerand tuhat klassikalise kondimootoriga sõiduvahendit jäävad käiku ka talveperioodil. Loomulikult viiakse need ka libedatele tingimustele asjakohasesse konditsiooni. „Juba toimub järkjärguline talverehvide vahetamine,“ kinnitas projektijuht Marika Post.

Sõidavad jänest

Millal aga pääsevad teenitud puhkusele 510 elektriratast, pole täpselt paika pandud: see sõltub ilmast ja teeoludest. „Kui püsivalt jäävad miinuskraadid ning rattateed kattuvad jää ja lumega, ladustatakse rattad ära,“ lubas Post.

Üleriigilises infoväljas on meie kogu Baltikumi mastaabis ainulaadne projekt eeskätt silma paistnud pahupoolega: liikluskorralduse ignoreerimine, mitmekesi ühe metallratsu selga ronimine ja muidugi lihtlabane laamendamine. Posti tõdemusel probleeme kahtlemata jagub, ent meedia on neid ka omajagu võimendanud. Teisalt on ametiisikutel moodsast infovahetusest ka mõnes mõttes tolku olnud. "Erinevad Facebooki rattaringluse grupid edastavad aktiivselt väärkasutusi, mis hõlbustab meil kliente korrale kutsuda," tõdes projektijuht.

Paraku on tartlased Posti sõnul võõra varaga tõepoolest tihtipeale küllalt hooletud ning panevad toime vempe, mida ilmselt isikliku sõiduvahendiga ilmaski ette ei võetaks. "Rattad jäetakse vedelema ning ei tagastata parklasse, nagu kord ette näeb," rõhutas Post peamist probleemi. "Lukustatakse valesti - ei panda lukutrossi läbi kodarate või ratast kuhugi posti külge kinni ning siis pahatahtlikult järgmised kasutajad sõidavad nendega minema."

Pole trikiratas

Mõnedki marakratid ei suvatse enne teeleasumist ratta seisukorda kontrollida, ehkki teenust pruukides on nad vastava kohustusega nõustunud. "Nii sõidetaksegi tühja rehviga, kukub korv sõidu ajal eest ära, kaob või murdub pedaal," loetles ametnik murekohti. Endiselt sõidetakse mitmekesi rattal, mis võib põhjustada ratta katkiminemist. Erilised uljaspead sooritavat linna omandiga koguni trikke nii BMX-rajal kui maastikul.

Seepärast oligi omavalitsus juba juulis sunnitud uued kasutustingimused ning trahvinõuded kehtestama. Tänase seisuga on hilinemistasusid määratud 110 ning leppetrahve 130 kasutajale. Muidugi jääb konkreetne lõhkuja Posti kinnitusel pahatihti ka tuvastamata.

Kõige rohkem on purustatud korve, mille eest on 84-eurose finantskirve kaela saanud viis ratturit. Samuti on ohtralt murenenud rehvid ja pedaalid. "Suuremad kahjunõuded on olnud 234- ja 245-eurosed, oli ka üks suurem avarii, mille kahjud maksis kinni kindlustus 593 euro ulatuses. Mitmekesi sõitmise eest on saadud sajaeuroseid leppetrahve," raporteeris projektijuht.

Parklad tulekul

Ometi ei väära väikesed vallatused rattaringluse laiemat eesmärki: kärpida autoliiklust ja seeläbi keskkonnasaastet, samuti propageerida linlaste seas tervislikke eluviise. Juba on märgata ka esimesi arenguid. "Suvisel perioodil suurenes visuaalselt võrreldes eelmiste aastatega peale linnarataste ka isiklike ratastega sõitjate arv," mainis Post.

Nii et kardinaalseid tagasipöördeid asjaosalistel kindlasti kavas pole, pigem soovitakse süsteemi muuta veelgi toimivamaks ning kasutajasõbralikumaks. "Küll on plaanis suurendada mitmetes olemasolevates parklates dokkide arvu ning ehitada juurde 14 parklat," rääkis projektijuht.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:51:09



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18629193305969