Küsitlus

Kas Tartu Ekspress peaks tegevust jätkama?

Jäätmekava keerab kruvisid koomale

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Ajad, mil patareid võis süüdimatult banaanikoortega ühte prügikonteinerisse loopida, peaksid järgmise viisaastaku jäätmekava jõustudes pöördumatult ümber saama.

16. detsembril kell 17 linnamajanduse osakonnas (Raekoja plats 3) avalikule arutelule tulev kava lähtub palju kõrgematelt tasanditelt alla läkitatud eesmärkidest: Euroopa Liit nõuab Eestilt, et 55 protsenti olmejäätmetest tagasi ringlusse võetaks, meie linnas jääb see näitaja praegu 31 protsendi kanti. „Seega on meil vaja suurendada ringlusesse võetavate jäätmete osakaalu praktiliselt kaks korda, mis on päris ambitsioonikas eesmärk,“ hindas abilinnapea Raimond Tamm.

Jama Jaama jaamas

Sestap näeb plaan ette kolmanda jäätmejaama rajamist. Praegu külastab Jaama tänava jaama umbes kolm korda enam rahvast kui Selli oma, mis samas ei tähenda kaugeltki Selli alakoormatust. „Üsna sageli ulatub Jaama tänaval autode rivi väravast välja – nii suurt hulka elanikke ei suudeta teenindada,“ sõnas Tamm. „Mingil määral kindlasti aitaks lahtiolekuaegade pikendamine seda olukorda leevendada, aga ekspertide hinnangul on ikkagi mõistlik uus jäätmejaam avada.“

Teisalt ei tähenda eelnev, nagu peaks uue asutuse tingimata linn ise rajama, välistatud pole ka erasektori kaasamine. „Äkki on mõistlikum minna iseteenindusel põhineva mudeli poole, kus oleks videovalvega plats?“ arutles abimeer.

OÜ Maves läbi viidud sortimisuuring näitab samas, et segaolmejäätmete sekka tikutakse pahatihti sokutama ka sedalaadi prügi, mida oleks võimalik kerge vaevaga ära sortida ja tasuta üle anda. Põhjuseid võib otsida nii madalast teadlikkusest kui kesisest motivatsioonist. Viimase puhul soovitavad eksperdid segaprahi äraandmise tasusid tõsta. Omavalitsusel puudub küll õigus prügiveo hindu otseselt ette määrata, küll aga reguleerida eri liiki jäätmete hindade omavahelisi suhteid. „Samuti on võimalik hankes välja tuua, mis tingimustel tuleb rakendada tühisõidu tasu, näiteks kui jäätmed ei ole nõuetele vastavalt sorditud,“ lisas Tamm.

Nagunii ühte auku?

Eelseisva perioodi üheks prioriteediks kujuneb pakendite kogumise võrgustiku laiendamine: eramajad on vaja teenusega maksimaalses ulatuses liita ja tagada, et kortermajade juures oleks piisavalt pakendikonteinereid. „Senise kogemuse põhjal võib kinnitada, et tekkekohal kogutud pakendijäätmed on parema kvaliteediga, ja see on ühtlasi nende ringlussevõtu üheks eelduseks,“ tõdes abilinnapea.

Euroopa Liidu direktiivi kohaselt tuleb biolagunevad jäätmed hiljemalt 31. detsembriks 2023 koguda ülejäänud prügist eraldi. „Kinnistul kompostimine on kindlasti üks hea võimalus, seetõttu kavandab ka riik praegu meedet, mis võimaldaks eramajade juurde kompostrid soetada,“ vihjas Tamm võimalikele arengutele.

Ennekõike tuleb aga rõhku panna linnarahva informeerimisele ja seda sihtgruppide kaupa, sest endiselt jagub omajagu neid, kes kogu protsessi liialt ebamugavaks ja tarbetuks põlgavad. „On öeldud, et jäätmete liigiti kogumine erilist majanduslikku efekti ei anna, samuti on välja toodud, et pakendikonteinerid on kodust kaugel,“ loetles abimeer probleeme.

Leidub koguni kodanikke, kes tõsimeeli ammu ümber lükatud müüte usuvad. „Kogutud jäätmed valatakse niikuinii kokku, miks meie siis seda liigiti kogume?“ tsiteeris Tamm levinud eelarvamust. „Teadlikkuse suurendamine on töö, millega tuleb pidevalt tegelda, sest lapsi sünnib juurde ja nemad vajavad samamoodi harimist.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 12/12/2019 09:40:06



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18222308158875