Naine pildil oli üks vähestest, kes leidis, et tema peatamine on sulaselge eksitus. „Ma ei rääkinud telefoniga ja lähen õhtul neid fotosid vaatama!“ hüüdis ta Tartu Ekspressile. Foto: Raul Sutson

Teisipäeva hommikul on Riia tänava lõpus positsioonid sisse võtnud 11 liikluspolitseinikku, et kontrollida turvavarustust ja pidada kinni juhid, kes on otsustanud vähemalt ühe käe loovutada mobiili hoidmisele.

Kontroll on jaotatud poole kilomeetri ulatuses kolme punkti. Esimeses edastab ametnik rikkumiste kohta eelinfo. Järgmises püüavad kaks erarõivais politseinikku sõidukijuhi fotole ning viimases etapis tervitab patustajaid vormikandjate peatumismärguanne.

Kaameraga ei vaidle

Ei möödu minutitki, mil tihedast kontrollsõelast ei pudeneks parkimisplatsile järjekordne sohver. Pea sama kiirelt naasevad nad leplikult, trahvikviitungi võrra rikkamana, hõredasse liiklusvoogu. „Kaamera aitab diskussioone ja vaidlusi vältida,“ põhjendab juhtide näiliselt rahulikku meelt raskeveokeid kontrolliv liikluspolitseinik Priit Kiidron.

„Kui inimene kuuleb juhuslikult, et foto ei tulnud välja, siis läheb kohe vaidlemine lahti,“ sekundeerib talle kolleeg Peeter Planken.

Samal ajal püüab ametnike tähelepanu naisterahvas, kes haarab pärast peatumismärguande saamist kahe käega turvavööst ja üritab seda meeleheitikult peale tirida. Tulutult, sest veel enne õnnestub tal sõiduk teepeenrale manööverdada.

„Sisuliselt oli see auto juhitamatu, kui mitte päris ohtlik,“ kommenteerib Kiidron riskantset vaatepilti. „Vähe sellest, et ta ilma turvavööta sõites ennast ohustab, seab ta ohtu ka teiste liiklejate elu.“

Kavalad juhid

Peeter Plankeni sõnul paigutati kontroll Riia tänavale, kuna inimesed arvavad, et seal on neid raske kinni pidada. Lootust kinnitab vähem kui kahe tunni jooksul vormistatud 30 liiklusrikkumist.

Nende seas lahtise turvavööga sõitnud kaheksa autojuhti ja neli kaasreisijat, üks turvavarustuseta laps ja 17 roolikeerajat, kes rääkisid sõidu ajal telefoniga. „Kes teenib vähem, on seaduskuulekam ja see kellel rahalisi probleeme ei ole, vaatab rohkem läbi sõrmede,“ portreteerib Planken tüüpilist kinni peetut. „Kui inimene teab, et teda ei kontrollita, ega ta ei taha vööd peale panna.“

Kavalust rakendatakse aga ka joobespäi sõites. Mida hõredam liiklus, seda suurem on šanss vahele jääda. Sestap kipuvad Plankeni kinnitusel viimasel ajal purjus juhid liiklusesse just tipptunnil.

Tartu Ekspressiga suhelnud politseinike hinnangul pole teavituskampaaniatest aastate jooksul liiklusrikkumiste vähendamisel suurt tolku olnud. Kõige parema rohuna nähakse kontrolli tihendamist. „Mõned aastat tagasi, kui karistasime selle eest karmilt ja patrulle oli nii palju, et saime tihedalt kontrollida, siis oli juba näha, et asi paranes ja enamik juhte turvavööd kasutas,“ summeerib Priit Kiidron.

TISPOLi ehk Euroopa liikluspolitseinike koostööorganisatsiooni teemanädala raames on turvavarustuse kasutamine 18. märtsini luubi all kogu Eestis.

Läinud aastal tabati Tartus 1553 turvavööta sõitnud autojuhti, mobiiliga rääkinuid peatati 59 korral. Tänavu 1. jaanuarist 12. märtsini on need arvud vastavalt 341 ja 56.


Kopsakad trahvid

• Sõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoniga rääkimise eest ootab rahatrahv kuni 200 eurot. Kui põhjustatakse liiklusoht, on karistus kuni 400 eurot või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks.
• Lahtise turvavöö eest on trahv kuni 200 eurot.

Autor: Juhan Lang, juhan@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/03/2012 12:39:37



Tweet