Seda, et omakasvatatud maasikad maitsevad hoopis magusamalt, said pisikesed potipõllupidajad Kadi ja Maario teada juba eelmisel hooajal. Fotod: Rasmus Rekand

Kui ajakirjanik kaameraga põlluserva jõudis, oli enamik vagudest juba sisse aetud, kiletunnelis turritasid kurgid. Tartu maheaias pole usinatest põllupidajatest puudust.

„Küll aga võib maast õige pea puudus kätte tulla,” arutleb Siim Vatalin. „Paarsada ruutu on veel seal (viipab mullavälja vastasservas sahiseva võsa suunas) ääres vaba. Kaks-kolm lapikest saaks mõõta. Et asi võrdne oleks, kellelegi suuremat kui 100 ruutmeetrit ei anta,” tutvustas MTÜ Tartu Maheaed juhatuse liige aiaelu reegleid.

Kui Tartu Ekspress samas kohas aasta eest külas käis, lokkas seal naadipõld. „Aiamaade taasrajamise maaletooja” Avo Rosenvaldi tulevikunägemus seal peatselt kõrguvatest põllukultuuridest kõlas ühtviisi nii õilsa kui ulmelisena.

Reaalsuses ostus aga Hiinalinna serval „datšade”, isetekkinud prügihunnikute ja võsaviirgude vaheline roheaed oodatust populaarsemaks. „Muld on siin tegelikult hea, viljakas. Kartulid sain alles jaanipäevaks maha, aga saak tuli super. Kurgid vohasid nii, et ei jõudnud ära süüa. Suurim kõrvits, paarikümnekilone, on siiani alles. Peakski lahti lõikama ja seemet võtma,” on Siim silmnähtavalt rahul, et mullu potipõllumehena kätt proovis. Nüüd ei oskagi enam teisiti. Pea igal ilusamal õhtul seob tööriistad jalgratta külge ning pedaalib põllule.

Naised ja lapsed

Kooliealised Maario ja Kadi kastavad äsja istutatud maasikataimi. Oma põllulapil küpsenud marju said nad mekkida ka eelmisel suvel. „Vett toome konnatiigist. Vahel peab rohima ka. Üldiselt on väga lõbus,” räägivad noored vaheldumisi põhjustest, miks emaga aiamaal hea tujuga kaasas käiakse.

„Siia tulebki kartul,” poetab siira olekuga Kadri kaevamistööde vahele. „Peete külvan veel ja porgandit proovin ka uuesti, kuigi mügri eelmisel aastal pistis kõik pintslisse.” Labidas kõlksatab. Mullast ilmub päevi näinud rohupudel. Mullu kaevas samast kohast välja mitme meetri pikkuse raudlati. Andis teist kohe kangutada. „Kunagi oli vanaema maal, siis sai tehtud. Ja laste jaoks. Mis neil kortermajas ikka teha on.”

See, et mitmekümne naise ja poole tosina lapse kohta näeb põllutöödel vaid nelja meest, on linnafarmerite sõnul erand, mitte reegel. Näppe mulda pistma on õrnem sugu varmam, aga paljudel olla ikka „mehekont” tihti abis. Liikmeid on ühistul 79.

Siimu meelest on mõned ikka väga profid aednikud. Vaevalt saime lapid välja mõõdetud, kui eriti virkadel olid esimese päeva lõpuks maa kaevatud, peenrad sisse aetud, seeme maas ja katteloor ka peal. Igaüks toimetab mõistagi endale sobivas rütmis – spordivõistlust siin pole.

Lihtsad reeglid

Selle osas, mida keegi oma maalapil kasvatab, ettekirjutused puuduvad. Erinevalt eelmisest hooajast tänavu sügisel enam traktoriga ühist sügiskündi ei tehta, sestap pole piirangut ka mitmeaastaste kultuuride või püsikute kasvatamiseks. Midagi sellist, mis naabri „krundile” varju heidaks, ehitada ei tohi. Samuti on lubatud vaid mahepõllundusega kooskõlas väetised ja tõrjevahendid.

„Omamoodi kultuuri kannavad endas ka need „datšad”, mida siin ümbruskonna võsade vahel on rohkelt. Miskipärast on neid järjest hakatud hävitama. Meie soov oleks linnaaiandust üldisemalt edendada. Usun, et ka linna teistes servades jätkuks sellistel ühispõldudel askeldajaid,” mõlgutab roheline aktivist Siim lootust, et nende linnaäärne ökoala „ajaks seemneid” ka kaugemale.

Kauaks potipõllumeestel aga sellel linnale kuuluval maalapil aiapidamist lubatakse, sõltub kinnisvara arengust. Planeeringu järgi on tegemist elamumaaga. „Praegust ehitustempot arvestades saab siin veel palju aastaid põldu pidada,” kiikab mees võpsiku suunas, mille taga, paarsada meetrit eemal, hiljuti mõned korrusmajad püsti pandi.

Infot MTÜ Tartu Maheaed kohta leiab internetist tootsipeenar.wordpress.com

 

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 18/05/2012 15:01:43



Tweet