Küsitlus

Keda usud?

Vanameister: isamaalased oksendasid mind täis

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Autor: Kristjan Lume

Kuigi Tartu Ekspressi väsimatu maskott Hillar Palamets teab, et tema ausammast Tartusse poliitilistel põhjustel ei kerki, veab kustumatu tööjanu ta ka 92. eluaastal hommikuti kell 5 kirjutuslaua taha – ikka selleks, et austajatele lemmiklehe kaudu armastatud kodulinna veel mõne riukaliku nurga alt tuttavamaks teha.

Õigupoolest on legendaarne pedagoogikakandidaat Tallinna poisina Lõuna-Eestis sisserändajaks ning veedab senimaani suvekuud traditsiooniliselt Keilas. Samast Harjumaa linnakesest pärinevat hetke kuumimat muusikatähte Nublut on Palamets küll kuulnud, ent ülearu südamelähedaseks ei pea. „Tänapäeva räppmuusikas on liiga palju roppusi,“ teab ta.

Meri sigatses

Küll aga püsib vanahärra südames üks õhinapõhine kohalik ajaleht, millega ta juba tosin aastat, seitungi esimestest päevadest saadik seotud on. „Frankfurter Allgemeine, New York Times ja Tartu Ekspress - paremaid ajalehti pole maailmas olemas,“ pole meie poolest tuhandest pajatusest ja varem Raadio 2 „Ajalootunnist“ tuttav teravus kuhugi kadunud.

Nii alustab Palamets elupõlise pedagoogina tööpäevi ammu enne koitu - ikka selleks, et järjekordne keel-põses-huumorist tulvil, ent samas halastamatult faktitäpne ajaloomälestus kirja panna. Kuigi töö käib juba aastaid kodukontorist („Arst andis kaks vastukäivat soovitust: liikuda rohkem ja vältida kukkumisi.“), ei tähenda see hinna¬alandusi korrektsuses: kirjapaber saab enne pihtahakkamist raudselt käsitsi joonitud ja iga kirjastiili jaoks on ette nähtud kindlat värvi pliiats. Loomulikult kannab alati šikk seenior koduseski miljöös pintsakut, ka siis, kui teleri jälgimiseks moekad päikseprillid ninale asetada tuleb.

Pedantsus on maestro viinud nugadele koguni hilisema presidendi Lennart Georg Meri endaga. Nimelt olnud kuulsas Tiigi üliõpilaselamus tavaks kulude kokkuhoiu eesmärgil külakorda tervele toale õhtusööki valmistada. „Teised tegid toidu korralikult kella üheksaks valmis, aga tema äratas meid öösel kell üks!“ muigab Palamets.

Ei salli vutti

Ometi ei viita raudne kord, nagu oleks tegu kuivikuga: teravad elamused on elavale entsüklopeediale alati mokkamööda olnud ning kuna tervis neid enam turuhoones otsimas käia ei luba, köidab seda enam meeli helesiniselt ekraanilt kuvatav kehakultuur. Seda küll ühe erandiga: „Armastan korvpalli ja jäähokit, aga jalgpalli mitte: poolteist tundi mängivad ja seis jääb 0 : 0!“

Kui kogu loometöö on struktureeritud hoolsalt riiulisse sätitud kaustadesse, torkab seal teiste seas silma üks pisut eriline vihik, kuhu Palamets aastakümneid argisemaid tähelepanekuid üles kritseldanud ning mis raugaeas erilist lusti pakub. Viimasel ajal on eriti hoogsalt põhjust sulehaaramiseks andnud USA president Donald Trump, kelle fenomen meie mehe taas õndsalt muhelema ajab. „Alati on hea vaadata, kui pintsaklipslaste seltskonda satub kloun,“ selgitab ta.

Kohalikul poliittasandil on Palamets truuks jäänud Keskerakonnale ja kolleeg Aadu Mustale, kellele seegi kord valimisurni füüsiline toetushääl potsatab. „Must oskab kompromisse teha – vaata, kui pikalt ta koos Reformierakonnaga Tartut valitsenud on,“ kiidab professor.

Lihttööliste sõber

Ehkki Palametsa enda viimane otsene kontakt päevapoliitikaga jääb 2002. aastasse, teevad selle järelmid vanahärrale haiget siiani. „Isamaalased oksendasid mind täis,“ võtab ta kokku toonase saaga, kus Mart Laar, Lauri Vahtre ja 27 teist ajaloolast-ühiskonnategelast vastustasid tema valimise linna aukodanikuks nõukogudeaegse venestamistegevuse tõttu ülikooli juhtkonnas. Skandaali haripunktis loobus Palamets viimaks tiitlist ise ning teab seetõttu suurepäraselt, et ausammast talle kodulinna eales ei kerki.

Ent rahva meeltesse on vanameister suutnud tungida sellegipoolest, kuigi igavamat formaati ajaloosündmuste ümberjutustamisest tunduks ju näiliselt keeruline välja mõelda. „Minu fenomen on lihtsus,“ pakub mees ise – ning tõepoolest, suuresõnaliste strateegiate asemel on ta alati keskendunud tavainimese muredele ja rõõmudele murdeliste sündmuste keerises. „Olen ise lihtsast perest pärit ja ka raadiotöö aegadel sain kõige paremini läbi tehniliste töötajatega.“

55 lugu jäänud

Nii ka isiklikus elus: iseenda preemiate ja autasude teemalt keerab Palamets elegantselt ja resoluutselt jutu tütretütre kartulikasvatusele, mis sarnaselt põhitööle kuupäevaliselt dokumenteeritud on. Tõsi, perekonnast kõneledes lisandub igale eestimaalasele raadiost ja „Wremja“ paroodiast armsaks saanud sugestiivsesse tämbrisse omajagu nukrust, tuleb ju 2013. aastast saadik Riiamäel lesepõlve pidada. „Mille eest mind küll karistatakse, et olen nii kauaks siia jäänud?“ ahastab ta, sealjuures siiski kelmikalt naeratades.

Ühe lõppdaatumi soovib numeroloogiausku vanahärra täna ausalt välja öelda: kui „Ajalootunnis“ sai ta maha 888 episoodiga, siis pärast 555. pajatust, mis peaks ilmuma tuleva aasta aprillis, paneb ta punkti ka Tartu Ekspressis, sest õigem on lahkuda tipus. „Vaata, et minust siis ilusa nekroloogi kirjutad,“ säilitab legend oma stiili karuse hüvastijätu-käepigistuseni välja.

Autor: Tartu Ekspress, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/02/2019 11:50:03



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18641400337219