Küsitlus

Kust soetad joogid?

Naisatleedid linna esindama ei kõlba

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Olgugi et õrnemast soost pallimängurite tulemused meeskolleegidele kohati silmad ettegi annavad, pole neil maksumaksja rahamägede juurde suuremat asja.

Kõigi kehakultuuriga seonduvate projektide peale kokku kulutab linn tänavu 748 650 eurot, ent tervelt kolmandiku sellest hõivavad neli esindusvõistkonnaks titulleeritut neljalt kuumimalt palli(litri)mängualalt. Märksõna „võistkond“ on siinkohal aga pisut eksitav, sest tegelikult pääsevad meepoti ligi vaid Tartu Ülikooli korvpalli-, Bigbanki võrkpalli-, Tammeka jalgpalli- ja Välk 494 jäähokimeeskonnad.

Üksik Hermet

Ometi ei jää ühegi spordiala puhul (välja arvatud jäähoki, kus samas struktuuris naiskond puudub) naised meestele teps mitte alla. Kui heita pilk kõige pärjatumale alale, siis mõlemast soost korvpallurid hoiavad vabariiklikul tasemel tallinlaste järel raudkindlalt teist kohta, ent viimastes rahvuskoondise mängudes on tartlannad püünele pääsenud märkimisväärselt sagedamini: meestest hoiab rinnet Kregor Hermet üksi.

Veel drastilisemalt on seis võrkpallis, kus daamid on värskelt koju toonud nii meistritiitli kui karika, härrad aga trofeedest sootuks ilma jäänud. Jalgpallis ei küündi kõige teravama kodumaise tipuni ei Tammeka mehed ega naised, ent ometi eelistavad krabiseva jagajad selgelt tugevamat sugu.

Diskrimineerimise põhjused on tegelikult mõistagi ilmselged, mistõttu võib ka aru saada, miks keegi asjaosalistest teemat kommenteerima ei tõtta. Tammeka juhatuse liige Ken Viidebaum soovitas esmalt näiteks tunamullu klubist lahkunud ründetähe Kevin Rääbise poole pöörduda. „Tema vastab kindlasti hea meelega ja kuuldavasti pidavat ka punkte andma,“ vihjas ta irooniliselt hiljutisele Tartu Ekspressi artiklile, kus Rääbis endiste kaasvõitlejate hooajale resoluutseid hinnanguid jagas.

Tiba tugevam

Siiski võib Viidebaumi märkusi laiendada vabalt kõigile pallimängualadele: meeste võistluste kandepinnad on kõikjal lihtsalt võrratult palju laiemad. Nii oli Tammeka esindusmeeskond mulluses meistriliigas kuues kümne meeskonna, naiskond aga seitsmes kaheksa naiskonna konkurentsis. „Juba see annab kerge aimduse, et võrdlete kahte suhteliselt võrreldamatut asja,“ selgitas ta. „Kui lisame siia fakti, et meeste liigasid on Eestis kuus ja võistkondasid umbes 200, naiste liigasid võrdluseks kolm ja naiskondaid ise napilt 20, siis joonistub välja, et meeste tulemus on tibakene tugevam.“

Kulud jagunevad Viidebaumi väitel mees- ja naiskondade vahel võrdselt, sest mõlemad treenivad samades baasides professionaalsete treenerite käe all ja sõidavad ringi samasuguste bussidega. „Mis puudutab noortesporti, siis pöörame tüdrukute jalgpallile täpselt sama suurt tähelepanu kui poistele,“ kinnitas ta. „Loomulikult on nais- ja meeskonna eelarved pisut erinevad, aga eks ta ole samas proportsioonis nagu üleüldine meeste- ja naistespordi vahekord.“

Lisaks aitab meeste palgafondi toetussüsteemidega täita jalgpalliliit, naiste puhul sarnast mehhanismi pole. Samuti toetab mehi Euroopa jalgpalli kureeriv UEFA, aga naisi mitte. „Kuigi töötame mõlemas suunas, on olukord siiski selline, kus sponsorid on huvitatud meeste, mitte naiste jalgpallist,“ lausus Viidebaum.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/02/2019 15:39:50



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.23936796188354