Küsitlus

Kust soetad joogid?

Linn veab ettevõtted digimaailma

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Tosin õnnelikku tootmisfirmat pälvivad omavalitsuselt veel selle aasta jooksul kopsaka rahasumma puhtalt nigela automatiseerituse parandamise eest.

Abilinnapea Raimond Tamm põhjendas tootmise digitaliseerimise eest külvatavat kuni 5000-eurost toetust, mis eeldab küll 30% omafinantseeringut, tarvidusega paisutada konkurentsivõimet. „Kui avalike teenuste digitaliseerimises on Eesti enam-vähem Euroopa liider ja ületame oluliselt ka Euroopa Liidu keskmist digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest, siis töötlevas tööstuses digitaalsete lahenduste kasutamisel oleme alles seal tagumise kolmandiku hulgas,“ kurtis ta. „Avaliku ja erasektori vahel on tõesti väga suured käärid.“

Tühine peenraha

Laiduväärt automatiseerituse taset iseloomustab seegi, et töötleva tööstuse sektori osakaal kogu tööhõivest on ulatuslikum kui osakaal sisemajanduse koguproduktist: vastavalt 18,1% ja 15,4%. „See näitab tööjõu intensiivsust. Eesmärk on meil tootmistsükli lühendamine,“ selgitas Tamm.

Digitaliseerimine võimaldab firmadel kokku hoida ressursse, suurendada tootlikkust, pakkuda klientidele personaalsemaid ja kvaliteetsemaid tooteid ning loomulikult parandada töötajate produktiivsust ja kärpida tööseisakuid. „Eks üks põhjus on ka täna valitsev tööjõupuudus – ettevõtetel on töötajate leidmisega raskusi,“ lisas abimeer. „Digitaliseerimine aitaks tootmise tõhustamise kõrval jõuda ka kõrgemat lisandväärtust loovate ja paremini tasustatud töökohtadeni.“

Värskelt suurest poliitikast lahkunud sotsiaaldemokraatliku professori Marju Lauristini arvates tuleb siinkohal reformi- ja keskerakondlikku raadi majanduse arendamise eest küll tunnustada, ent plaanil napib ambitsiooni. „Kui me tahame, et Tartus tõesti oleks tugev infoklaster, siis peame seda tegema. Aga see 5000 eurot on ju väga väike raha,“ kurtis ta.

Taani eeskuju

Tamme nägemuses aga polegi kokku 60 000-eurone meede suunatud suurtele, vaid ikka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellele ka piskust tuge on. „Suur osa digitaliseerimislahendustest pakutakse teenusepõhisena, mis tähendab, et ettevõtted ei maksa mitte suurt alginvesteeringut, vaid mingisuguse perioodi tasu,“ selgitas ta. „5000 euro eest on kindlasti võimalik näiteks mingit tootmisliini digitaliseerida ja seda on kinnitanud ka samas suurusjärgus Taanis pakutud toetus.“

Ehkki täpsemalt on võimalike abivajajate ring veel kaardistamata, hindas Tamm, et potentsiaalselt võiks toetusele kvalifitseeruda ligi pool tuhat ühingut. „Me ju teame, et selleks, et linna tulubaas suureneks, on meil vaja ettevõtluse kiire areng kuidagimoodi saavutada,“ analüüsis abimeer. „Vaieldamatult on digitaliseerimine suure mõjuga meie tootmissektorile ja see nišš on praegu absoluutselt täitmata.“

Kui saajaid on 12, kuid tahtjaid 500, siis kellele ülitihedas konkurentsis krõbisevat jagada? TÜ sotsiaalpoliitika lektori Jüri Kõre arvates jätavad valikukriteeriumid siinkohal tungivalt soovida: nimelt jagatakse sajapalliskaalal 50 punkti taotluse kvaliteedi eest ja 50 tegevuse vastavuse eest toetuse objektile. „Ma arvan, et kui üks mees või naine on ettevõtjaks saanud, siis ta suudab sellise taotluse, mis vastab toetuse objektile, ikka kirjutada ja saab 50 punkti kätte. Nüüd tuleb puänt: toetust antakse, kui taotlus saab hindamisel vähemalt 50 punkti,“ fikseeris Kõre vastuolu. „Ehk kvaliteet võib olla null, eesmärki üldse ei täideta, aga on kirjeldus vastavalt objektile ja me peame selle toetuse eraldama.“

Umbluud sõeludes

Tamme sõnul on niisugust absurdset situatsiooni teoorias keeruline kommenteerida ja lahendused tuleb välja sõeluda praktikas. „Mustvalgelt võttes võib see tõesti nii olla, aga kui keegi kirjutab mingisugust umbluud kokku, mida tegelikult ettevõte ei vaja, siis on meil piisavalt head spetsialistid, et seda sisulisemalt hinnata,“ uskus ta.

Kui pilootprojekt edukaks osutub, pole teps mitte välistatud, et analoogset rahakülvi ka näiteks teenindussektorisse korraldama hakatakse. „Kui me kohe paneksime lihtsalt teenindussektori siia otsa, siis küsiksid transpordiettevõtted, miks neid ei pandud,“ tõdes Tamm samas. „Esialgu on väga selgelt tootmissektori digitaliseerimisest kõige rohkem võita."

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/03/2019 08:35:50



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.20636200904846