Küsitlus

Keda usud?

Noorsugu mässab keset päeva tänaval diktatuurile alistumise nimel

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Rootsist alguse saanud protestiliikumisest nakatunud on veendunud, et planeedi tulevik on raisatud koolipäevast tähtsam. Fridays For Future

Reede hommikul kogunevad sajad noored koolimineku asemel protesti märgiks keskväljakule, kuid päevapoliitikaga pole üritusel mingit pistmist: võimukandjatele püütakse hoopis selgeks teha, et on absoluutselt viimane hetk Maa kliimakatastroofist päästa.

Mullu sügisel Rootsist alguse saanud, nüüdseks aga juba üle 60 riigi valgunud liikumine Fridays For Future paneb reedel kell 10 üheaegselt jala maha nii riigikogu ees kui Tartu raekojaplatsil. „Ka meie, Eesti noored, tahame välja astuda selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu,“ selgitas Laura-Liis Moritz, üks projekti maaletoojatest.

Purustame iseennast

Tartu korraldusmeeskonna liige Henri Holtsmeier lisas, et kuna ettevalmistustega alustati alles eelmisel nädalal, võiks rahule jääda 250 osavõtjaga, kuigi Facebookis on end tulijaks märkinud juba 450 huvilist. „Järgnevatele streikidele ootame suuremat arvu osalejaid,“ vihjas noormees, et aktsioon ei jää kaugeltki ühekordseks.

Ometi võiks kiuslikult tõdeda, et laiemad rahvahulgad on alles kümmekond päeva tagasi keskkonnateemad välja vilistanud, sest Rohelised ja Elurikkuse Erakond korjasid meie valimisringkonnast vastavalt vaid 2,1% ja 1,3% häältest ning jäid parlamendikohtadest valgusaastate kaugusele. „See, et poliitikutel, kes on valmis vaatama kaugemale kui oma eluiga, on väga piiratud eelarve turunduseks, ei tähenda kindlasti mitte, et inimesi ei huvita,“ oli Holtsmeieril põhjendus varnast võtta. „Massiturundus jõuab massidesse ikka kergemini.“

Holtsmeier märkis, et tegelikult ei tahaks tema küll uskuda, et loosung „vali meid, siis ei pea neid valima“ võiks eestimaalastele olla südamelähedasem kui meie metsad ja sood. „Varem või hiljem jõuab kohale arusaamine, et loodusseadused on diktatuur. Me võime neist õppida või proovida nende vastu võidelda ja end purustada,“ prognoosis ta.

Poliitikute südamesse

Loomulikult pole meie rahvas tuntud just ülearu maruliste meeleavaldajatena ja märtsi keskel ei saa loota ka tohutult soojakraade, ent see noori mässajaid taltuma ei pane, sest mis võiks olla efektiivsem viis? „Avaldame arvamust kommentaariumis?“ ironiseeris Holtsmeier alternatiivide üle. „Konsensusele, et kliimamuutus võib kujuneda inimkonna eksistentsi ohustavaks probleemiks, jõuti juba 50 aastat tagasi. 50 aastat on peetud läbirääkimisi, kõnelusi, heietatud, et jah, meil on probleem. Tulemusi ei ole tulnud. Süsihappegaasi emissioonid on ikka tõusuteel.“

Aktiviste, mittetulundusühinguid ja teadlasi, kes on aastaid konventsionaalset teavitustööd teinud, et võimuorganeid tegutsema saada, pole ju olnud kaugeltki vähe, tulemusi aga napib. "Aga nüüd oleme näinud, et noorte protest kogu maailmas on efektiivne," leidis Tartu korraldaja. „Et liikumise algataja Greta Thunberg kõneles ÜRO kliimakonverentsil, on midagi ennenägematut. Teravamale silmale oli näha, kuidas nii mõnegi poliitiku sisemised müürid langesid.“

Ei soovi ju poliitikki sisimas olla südametu, kuid teinekord vajavad nad lihtsalt korralikku raputust, mis nad maa peale tagasi tooks, ning üleilmne kliimastreik just nimelt sellele rollile pretendeeribki. „Elu siin planeedil käib teadupärast nii, et kui midagi tahad saada, siis pead selle võtma. Meilt, noortelt, on meie tulevik võetud, nüüd on saabunud aeg, kui võtame selle tagasi,“ põrutas Holtsmeier. „On küll laialt levinud teadmine, et kirjuta oma poliitikule, kui sul on mure, kuid olgem ausad, on keegi näinud sellisel tegevusel ka reaalseid tulemusi peale populistlike loosungite ja tühjade lubaduste?“

Pagulased liikvele

Neile küünikutele, kes kogu ettevõtmist Eestis, mida kõrbestumine ei ähvarda ja kus päikselisemad suved ja leebemad talved ehk isegi teretulnud oleks, imporditud pseudotegevuseks peavad, on Holtsmeieri sõnum lihtne ja kibe: „Eks see maa ole teadupärast lapik ja gravitatsiooniseadusest osavõtt on valikuline.“

Muidugi on kerge eirata asju, mida silm ei seleta ja kõrv ei kuule: meil on siin ju kõik hästi. „Kui aga võtame vaate maailmale laiemalt, siis on kliima muutus ja sellega kaasnevad katastroofid vägagi aktuaalsed. Mõned näited on Põhja-Ameerika orkaanide rekordtugevus viimasel hooajal, Golfi hoovuse aeglustumine ja plusskraadides põhjanaba, kus kohati on temperatuur kuni 20 kraadi normaaltasemest kõrgem,“ loetles aktivist.

Holtsmeieri resümee on imelihtne: ülimalt naiivne oleks arvata, et elame isolatsioonis. „Tuletan meelde, et meil ei ole planeeti B. Maakera on üks terviklik süsteem,“ rõhutas ta.

Samuti tasub rahvuslikumalt meelestatud kodanikel silmas pidada, et Lähis-Idast ja Aafrikast tulnud pagulased on mõneti siin ka seetõttu, et nende kodumaad kliimaprobleemid juba räsivad. „Mida ebastabiilsemaks muutub olukord, seda rohkem näeme ka kliimapagulasi,“ ennustas Holtsmeier. „Asjaolu, et meie tagajärgi praegu veel ei tunne, on vaid õnnistus. Meil on rohkem aega tegutseda, enne kui olukord ka siin käest läheb.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/03/2019 08:53:47



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19069218635559