Küsitlus

Milline raadiojaam on sulle armsaim? (Viis tublimat jõuavad finaali.)

Sadakond tartlast koalitsiooni vastu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kas pahaseid rahvahulki võib nüüd keskväljakul näha 2023. aasta riigikogu valimisteni välja? Toomas Liivamägi

Kuigi suure tõenäosusega võimule astuvat kolmikliitu toetas valimistel 43% tartlastest, on EKRE-vastase meeleavalduse korraldanud aktivistid veendunud, et sellele tuleb igal võimalusel vastu astuda.

Pühapäeval „Jah vabadusele, ei valedele“ deviisi all keskväljakule kogunenud sada inimest ei teinud varjama, et kodust välja on neid ajanud just rahvuskonservatiivide esiletõus. Kohaletulnute arv ei kõla esmapilgul ehk suurejooneliselt, kui arvestada, et vaid neli nädalat enne andis uutele võimuparteidele Tartu valimisringkonnas hääle 19 156 kodanikku, sealhulgas EKRE-le 7641, ent korraldajad on veendunud, et see oli alles esimene samm.

Facebook keset linna

„Tuleb rahul olla, sest tegime ju kõik sellist asja esimest korda: ma ei teadnud sedagi, millest plakateid tehakse,“ põhjendas ürituse eestvedaja, Eesti 200 ridades parlamendist välja jäänud Pille Tsopp-Pagan. „Selles osas oli see meile õpikoht: need, keda eestikeelses sotsiaalmeedias pole, ei teadnud asjast midagi. Tegime justkui oma Facebooki grupi kokkutuleku raeplatsil.“

Meeleavaldus toetas samal ajal toimunud viiesajapealist marssi pealinnas. „Me tahtsime anda sõnumi, et inimesed ei ole rahul sellega, mis koalitsioonikõnelustel toimub;“ resümeeris Tsopp-Pagan. „Sisuliselt on ju selge, et valitsusse läheb EKRE – kas kujutate ette, kui näiteks siseministriks oleks Martin Helme? See on ikka päris karm perspektiiv.“

Korraldaja kinnitas, et aktsioon esindas ka neid, kes ise välja tulla ei julge. „Väga paljud inimesed on küll kurjad, aga välja ei tule, sest leiavad, et nendest ei sõltu nagunii midagi,“ teadis ta. „Eestimaalane pole harjunud meelt avaldama, küllap on see ajalooline taak, aga loodetavasti see nüüd muutub. Saime tähelepanu ja lärmame edaspidi veel rohkem.“

Tõrksa taltsutamine

Igal juhul on juba selge, et nädalavahetusel nähtu oli vaid esimene samm, edasi on küsimus ainult formaadis. „Olgu need siis foorumid, kino- või aruteluõhtud, aga teemat peaks igal juhul üleval hoidma. Et mitte muutuda Ungariks, kus konn keedeti ära nii, et see ise arugi ei saanud,“ rääkis Tsopp-Pagan. „Ühel hetkel oled sa lihtsalt nii paljude asjadega leppinud, et enam polegi midagi teha ja eladki diktatuuri all. Siis peab asjade paremaks muutumiseks asi juba revolutsiooniliseks minema ja seda me ju keegi ei taha.“

Korraldaja soovitas valede ja vihkamise õhutamise vastu astuda enne, kui juba hilja võib olla. „Kui maailmas ringi vaadata, siis me ei õpi Brexitist ega Trumpist, rääkimata Ungarist või Poolast, kus rahvas kohtureformi vastu juba sada nädalavahetust protestib,“ sõnas ta. „Kuidas saab nii olla, et valime omale esindajad ära, aga juba esimesel päeval tulevad nad jutuga, et me muudame oma lubadusi?“

Tsopp-Pagana selgitus demokraatlikule rahva tahtele oponeerimisele on lihtne: Keskerakonna ja Isamaa valijate soov polevat tegelikult olnud sellisesse kooslusesse sattuda. „Saan aru, et Jüri Ratas loodab EKRE ja Isamaa ära taltsutada, kuid ma pole kindel, et see tal õnnestub,“ arutles ta. „Ise ta ju arvab, et on riigimees ja päästab riigi Reformi käest, kui selliste parteidega kokkuleppe teeb, aga kas ta jätab järele parema Eesti?“

Nõmedad juudid?

Lõppkokkuvõttes peame esiaktivisti sõnul valima Soome ja Ungari tee, Põhja- ja Ida-Euroopa vahel, ning see valik koorub välja õige varsti. „Muutus on vaikne ja aeglane, kui meile kogu aeg kinnitatakse, et asi pole hull, aga juudid on ikka nõmedad - tean, et halb kõrvutus, aga paremat pole mul võtta,“ märkis ta. „Need jutud, et EKRE ei ole tegelikult nii halb, on valed – nende tehtavad asjad ei ole meie huvides. Meie peame inimestele meelde tuletama, et end ei tohi uinutada lasta.“

Tsopp-Pagana eriliseks südamevaluks on varasemast töökogemusest lähtudes abortidevastane retoorika. „Esimese asjana, kui riik totalitarismi poole kisub, hakatakse võtma ära nõrgematelt ja neid marginaliseerima. Naised on tavaliselt esimesed. Ei oleks kunagi arvanud, et pean oma tegevust tugikeskuses õigustama hakkama,“ ütles ta.

Samas leidis korraldaja, et ka oma lemmikutele riigikogus 19 mandaati andnud EKRE valijad tahtsid tegelikult midagi muud kui seda, millele nüüd meeleavaldustega vastandutakse, midagi sellist, milleks tegelikult raha pole. „Pole midagi teha, koolides on tase erinev ja inimestele meeldib lihtsustatud mõtteviis,“ lisas ta. „See, et me Eestile müüri ümber tõmbame, meid ei päästa. Kui kõigile triibuseelikud selga paneme, siis see meie majandust ei tõsta, võime omaenda kartulit süüa, aga sisse midagi tuua ei saa, sest pole ka midagi eksportida.“

Raha vanaemalt

Küll aga möönis Tsopp-Pagan, et ka rahvuskonservatiivide valijatega tuleb rääkida ja püüda neid mõista, ning seda ta teha kavatsebki. „Äkki suudan neile selgeks teha, et maailm pole nii mustvalge: kui me teid valimistel rahaga ära ostame, siis kusagilt tuleb see raha ka ära võtta. Kust see siis võtta – kas sinu vanaemalt või diabeedihaigelt onutütrelt?“ päris ta. „Keegi meist pole rumal, aga mõni lihtsalt ei taha mõelda.“

Ent millist koalitsiooni vastalised siis ikkagi tahaksid? „Halbadest valikutest parim oleks sotsid koos Reformiga, kuigi ma ei usalda enam ka Reformi,“ mainis Tsopp-Pagan kooslust, millel parlamendis enamust pole. „Neil on olnud 17 aastat end tõestada, kuid nad ei teinud seda. Mul on kahju, et palju tugevaid naiste õiguste eest võitlevaid naisi riigikokku tagasi ei saanud. Paljud praegused naissaadikud on paraku sellised, keda me ei oska defineerida.“

Tsopp-Pagana ideaalmaailmas oleks valimised kulgenud sootuks teistmoodi ning ka Vabaerakond, rohelised ja Eesti 200 parlamenti sisse saanud. „Sellise koosluse juures oleks saanud huvitavat suppi keeta, aga olemasoleva seltskonnaga ei oskagi ma õieti midagi teha,“ märkis ta. „Aga teha pole midagi, neli aastat on aega mõelda ja tulla välja nende lahendustega, mis Eestile head on, olgu energiapoliitikas või hariduses.“

 

Jaak Valge
EKRE rahvasaadik Tartust

Kõigil inimestel on õigus oma meelt avaldada ning kodanikuaktivismi tuleb tunnustada, tulgu see nende inimeste poolt, kes jagavad minuga sarnaseid väärtusi, või nende poolt, kes neid väärtusi ei jaga. Peaasi, et inimesed oleksid ikka informeeritud ega võitleks nähtustega, mis eksisteerivad vaid nende ettekujutuses, mitte reaalses maailmas.

Mina ei usu, et keegi mind kartma peaks. Vastupidi, kui inimesed on meeleavaldusele tulnud, siis soovivad nad rohkem Eesti riigi poliitika kujundamises kaasa rääkida, seega julgen arvata, et toetavad ka minu, EKRE ja sündiva koalitsiooni soovi kehtestada rahvaalgatus siduvate referendumite korraldamiseks. Isegi juhul, kui minu vaated on neile meeleavaldajatele täiesti vastuvõetamatud, ei tasu karta, sest mina ja EKRE saame oma poliitikat teostada vaid selle demokraatliku mandaadi piirides, mille valija meile on andnud.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 04/04/2019 09:12:05



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19826507568359