Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Mäletatavasti keerutasin Tallinki seeniorite kruiisil tantsu udusulestki kergema ballikuningannaga, kuid kahjuks ei leidnud teda enam s*tamajast naastes üles.

Küll aga oli vahepeal imeväel terveks saanud pruut Helgi jalg – eks armukadedus tegi oma töö. Viisakusest siis sai temagagi paar tantsu ära lohistatud, kuni hoopis mingite ameeriklaste punti kargama sattusin. Kokkuvõttes polnud Helgi muidugi mingi õhtu miss, äärmisel juhul teine printsess, aga vähemalt sai temaga järgnevaks nädalavahetuseks kohting Tallinnas kokku lepitud.

Tänamatu söödik

Tartu-Tallinna bussipileti eest tuli välja käia 7,40 eurot, aga kuna pärast ilmetu Ilme Kanepi hooldekodusse saatmist pole mul kindlat suhet olnud, olin valmis selle kulutuse tegema. Loll olin – daam oli telefoni julmalt välja lülitanud ja tagasi sain pileti müüa 3,30 euro eest. See teeb ju neli õlut kahjumit! Õnneks kõlbas vähemalt kaasa ostetud šampus lohutuseks ka üksi juua.

Hiljem sain Helgi siiski toru otsa ja tuli välja, et tema on otsustanud hoopis Pärnusse külla sõita! Ometi oli räägitud, et tuleb mulle bussijaama vastu. Küsisin kohe otse: miks mind, poisikest, lollitad? Algas ju kõik nii ilusti, kui mulle kuueeurose õlle välja tegid ja minu putkas sinu viski ära jõime. Ma ju nii lootsin… Tõsi, selle lajatasin küll juba laevas välja, et mina sinu pärast hambaid suhu ei hakka panema, ent seal see sind küll ei häirinud. Minu lehttaignapirukaid sõid see-eest kahe suupoolega ja said viimased koju kaasagi.

Eriti jääb kripeldama, et tegelikult oli mul 1700-liikmelise laevapere seas potentsiaalseid kosilasi tohutult. Vabu ja vallalisi vanamutte võis jalaga segada. Aga mina pole Türgi sultan, kes korraga mitut naist peaks, hea, kui ühegagi hakkama saan. Nii ütlesin nii mõnelegi palju nägusamale neiule, et olen juba kahjuks hõivatud. Seega sai Helgi armukadedus mulle saatuslikuks: ise ei söö ja koerale ka ei anna.

Oma joogid kaasa

Olen lootuse tõelise armastuse leidmiseks kaotanud. Suhe ju alles algas ja minuga võinuks Helgi nii mõndagi põnevat kogeda. Alles potsatas postkasti reisipakkumine (olen ju Nikal Traveli püsiklient), mis võimaldanuks koos kaaslasega tavalisest kaks ja pool korda odavamalt Türki sõita. 2018. aastal olen seal juba käinud ja enam ära eksida ei tohiks.


Rootsit avastama suundunud naistehordide seast ei õnnestunud Uunol kõige nutikamat valikut teha.

Stockholmis mul aga eksimisvõimalust ei tekkinudki, sest selles linnas jalga maha ei saanudki! Otse laevast tariti kari vanainimesi 70-kilomeetrisele bussiekskursioonile Uppsalasse - no sellist otsa enam küll ette võtta ei sooviks, kuigi uuele katsele juba 56 euro eest kutsuti. Selge on see, et kui veel kunagi Rootsi peaksin sõitma, siis laon spordikoti tihkelt õllesid täis. Ähvardatakse küll, et oma alkoholi tarbimine keelatud on, kuid ei pea sellest ükski reisija kinni.

Vaatamata Helgi ebainimlikule teole jäin kruiisiga rahule. Tore, et meie kõige teenekamatele kodanikele selliseid üritusi korraldatakse, kus rihma täiesti lõdvaks võib lasta. Ei mäletagi, millal viimati nii kõvasti tantsu vihtusin, ja magada sain erinevalt 79-aastasest kajutikaaslasest kahe öö peale ehk pool tundi. Ainult üks palve Tallinkile: selliste kuivikutega ärge kauboid enam ühte kuuti pange.

 

Helgi 
ekspruut

Leppisime Uunoga tõesti reisi järel kohtumise kokku. Rootsist tulime neljapäeval ja siis jäi jutt, et reede olgu puhkepäev ja reede õhtul oleks Uuno pidanud helistama. Kuna aga mees juba laeval tõestas, et öösiti ta ei maga, vaid kolistab ringi, olin miskipärast kindel, et ta tõmbab traati juba öösel – ja sellepärast lülitasin telefoni välja. Ja mul oli õigus: kõne tuli kohe reede varahommikul ja esimese asjana hüppas Uuno mulle pähe pahandamisega, miks ma öösel ei vastanud.

Siis põrutas, et temal on juba laupäevaks Tallinnasse pilet ostetud, nii et tapku ma siga ära ja lähme hipodroomile pidu pidama. Aga laupäeval oli mul ammu plaanitud Pärnu sõita ja pidime täpseid plaane alles õhtul tegema. Vahepeal olin ka Google’ist järele uurinud, mis inimene ta on, aga püha jumal, reaalsus on veelgi hullem.

Kruiisi alguses jättis Uuno küll väga hea mulje, kui turistipoest Rootsi mütsi ja lipukese soetas – vaatasin kohe, et kultuurne inimene, tavaliselt haaravad mehed ju kohe mingi suveniiripudeli. Kõik võiks ju veel võimalik olla, kui ta proteesid suhu paneks, kuid ka sellega polnud ta nõus. Nii et ma pettusin selles mehes.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 16/09/2019 16:27:37



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1782660484314