Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Ja II maailmasõja puhkemise aegu – seega aastat 80 tagasi.

Suvi oli olnud kuum ning põuane, nii et eakamad tartlased meenutasid saatuslikku 1914. aasta suve. Siis olnud ilmad niisamasugused, metsad põlenud ja riikidevahelised suhted sedavõrd sassis, et lahendus saabus suure Euroopa sõja näol. Järsku läheb ka nüüd samuti. Natsi-Saksamaa on oma välispoliitikas ülemäära pretensioonikas, seda just Poola suhtes ja 23. augustil Moskvas sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt ei tõotanud Ida-Euroopale midagi head.

Tartu linn elas 1. septembri ootuses, sest sel päeval avatakse Tartu näitus oma paljude väljapanekutega ning K. Päts külastab esimest korda presidendina ülikoolilinna – oma vana ja peamise poliitilise konkurendi J. Tõnissoni kantsi.

Põuane suvi sundis mootorpritsidega kastma Tartu kärbuvaid muruväljakuid ning puidki – linnapea Aleksander Tõnisson nõudis, et haljastus näeks igati hea välja. Uue näituse väljaku poole viivad tänavad tuli kiiruga korda teha ja kõnniteed siledaks asfalteerida. Vanemuise uue ja moodsa teatrisaali viimistlustööd lõpetada – president ise võtab avamisest osa – ning Riia mäele püstitatava kaitseliidu esindusliku hoone ehitamisel tekkiv praht ära vedada. Kindralist linnapeale alluv linn pidi olema tip-top korras. Vähemalt väljastpoolt. Hea seegi, et ülikooli peahoone kõrvale kerkinud instituutide hoone sai viimasel hetkel valmis.

1. september 1939 oli reedene päev. Päevalehed ilmusid müügile ja tellijate postkastidesse nagu ikka hommikukohvi ajaks ja erutasid just välistelegrammidega: kas tõesti läheb jälle sõjaks? Pärastlõunaks oli selgus käes: läks! Lehepoistelt võis 5 sendi eest osta Postimehe üheküljelist eriväljaannet, mille päise alla oli gooti šriftis hästi suurelt trükitud: „Sõjalised rünnakud Poola-Saksa piiril“. Ja selle all juba väiksemad pealkirjad: „Varssav ja Berliin teatavad vastaspoole kallaletungidest õhus ja maal“, „Danzig kuulutati Saksamaa osaks“. Ning edasi tekstuudised kolmes tulbas. Kõigepealt Hitleri päevakäsk vägedele sõjategevuse alustamiseks. Siis Danzigi Anschluss’ist (ühendamisest, nii nagu 1938. aasta kevadel oli ootamatult Saksa riigiga ühendatud Austria. Siit siis Anschlussi nimetus). Ja kolmandas tulbas „Lennurünnakud Poola territooriumile“, „Saksamaal koolid suletud“. Meil aga algas sel reedesel päeval üldhariduskoolides uus õppeaasta nagu ikka. Kõrgkoolides kaks nädalat hiljem, septembrikuu keskel.

Ja järgmiste päevade lehtedes: „President võeti Tartu jaamas ettenähtud avaldustega vastu“, „Avati rikkalike väljapanekutega Tartu näitus“. Selle kinnituseks lehekülgede kaupa reklaami. Seda suurelt ja silmatorkavalt. Ning 3. septembril toimunud Vanemuise teatrimaja ümberehituse avamisest. Projekti oli 1937. aastal koostanud Arnold Matteus, nüüd siis jõuti selle realiseerimisega valmis. Vana saal oli muudetud kontserdisaaliks. Teatri tarvis oli valminud uus, 500 vaatajat mahutav tõusva põranda ja loožidega saal. Seinad kaetud kollase siidiga. Akustika ja nähtavus lavale eeskujulikud. Eriti tõsteti esile lavatehnikat. Lavaava laius 11 meetrit, sügavus 16 meetrit. Piisavalt ruumi kulissidele ja lavakujundusele. Keskel 13-meetrise diameetriga pöördlava, suurim ja täiuslikum kogu Baltikumis.

Tartlased hakkasid 1939/1940. hooajal senisest hoopis sagedamini teatris käima. Taheti ju oma silmaga uut saali ja moodsa lava võimalusi näha. See tähendas ühtaegu piletitulu tunduvat kasvu. Oli ju teater enne uue saali valmimist sattunud küllaltki keerulisse rahalisse seisu. Nüüd näis see lahenevat. 1939. aasta oli Vanemuine andnud peamiselt ringreisidel ja Saksa teatri majas (praegune Vanemuise väike maja) kokku 406 etendust (Estonial etendusi 321) 102 000-le vaatajale Estonia 225 000 vastu.

Vahe enam kui kahekordne.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/08/2019 09:33:11



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.16141200065613